Ahoi!
Täna siis käisin rannas.
Ma pole nii ammu käinud lihtsalt rannas päikest võtmas.
Täna pakkisin aga koti oma asjadega kokku ja suundusin randa.
Õnneks läksin ma sellel kellaajal, kui enamus inimesi kas magas või tegi tööd nii, et ruumi rannas laiutata oli küll.
Minu hädavajalikeks rannaarsenalideks olid käterätt, natuke lugemisasju ja jäätis ning telefon, et ma ikka ajas orienteeruda saaks.
Enamas ranna ja veemõnude nautijatest olid muidugi lapsed ja nende kilkeid oli ikka juba väga kaugele kuulda.
Kuna ma eile käisin ühe imearmsa põnni sünnipäeval, kuhu jõudnuna oli mul tunne, et tegelikult olen ma hoopis lasteaias, mitte kortersi, sest lapsi oli nii palju, siis tänane lasterohkus rannas oli justkui teine päev lasteaia elule.
Aga mõnus on vaadata lapsi, kes lihtsalt naudivad.
Nad mulistavad ja sulistavad vees või siis jooksevad rannas ringi, mängivad oma mänguasjadega. Kukuvad maha, nutavad ja siis ronivad uuesti asjade otsa, sest nad tahavad, et oleks tore,lõbus ja hea ning neid ei huvita, mida teised arvavad.
Neil ei ole selliseid pseudoprobleeme nagu meil, nemad julgevad olla nemad ise.
Me peaksime palju rohkem aega lastega koos olema ja laskma oma lapsemeelsuse valla.
Sest õnnelikud ja rahulolevad inimesed meeldivad ju kõigile palju rohkem kui komplekside inimesed!
Katike
No comments:
Post a Comment