Legend

Heips!

No vot, linnas on elu ikka nii kiire, et kui maal olles oli aega iga päev midagi kirjutada, siis siin kisub ikka asi käest ära.

Tegelikult olin ma eile õhtul täitsa valmis, et kirjutan õhtul ühe jutumulli, kuid siis selgus, kartuleid koorides, et tuleb ennast üles lüüa ja vabaõhukontserdile minna.

Noh see, et ma enast üles lööma hakkasin, on küll väike liialdus aga jah vabaõhukontserdile ma läksin.

Kui kõht oli täis söödud ja meel rõõmus algas sõit meeldiva seltskonnaga Tartu poole.

Läksime kuulama legendi- Tõnis Mäge.

Kontsert oli hea, nagu ma ka eeldasin.Üleüldse on minu meelest Tõnis Mägi mees, kelle peale saab alati kindel olla.

Mäletan kuidas ta minu gümnaasiumi õpingute ajal käis meil koolis rääkimas ja laulmas.

Siis oli mul au teda ka esimest korda näha ja üllatuda, et need staarid, keda me telekast näeme on tegelikult täitsa inimeste moodi ja käituvad nagu tavainimesed.

Peale seda  hakkasingi kõiki telekas nähtavaid inimesi võtma palju reaalsematena kui enne legendiga kohtumist.

Mäletan, et tookord rääkis ta meile oma elust ja maailmavaadteset ja tegi paar head lugu ka. Seda ma ei mäleta, kas ta siis meile ka  "Koitu" laulis, kuid eile õhtul kõlas see laul küll,nii et südamel hakkas soe.

Üldse oli eile mõnus teda kuulata.Mis mulle aga eriti meeldis oli see, et ta ütles publikule, kui olulised on tema jaoks tema perekond ja sõbrad. Ning lisaks väljaöeldule oli seda näha ja tunda, kui tema sõbrad lavale tulid ja temaga koos laulsid.

See mehine kallistus või käepigistus, mis sel hetkel laval toimus, oli nii siiras ja armas ning ehe.

Millal meie oma sõpru tänasime või neid nii siiralt kallistasime?

Või oma pereliikmetele ütlesime, kui kallid ja olulised nad meile on?

Lisaks sellele, et mulle meeldib selle mehe juures tema karulikkarmus ja samas siirus olek, on ta minu meelest meile suurepäraseks eeskujuks ka sellepoolest, et lisaks karjäärile on tema ümber suur pere, kelle üle on ta uhke.

Mitte nagu paljud tänapäeva rongaisad, kes teevad lapsed valmis ja siis lasevad jalga.

Mõte, mille ma sellelt legendaarselt ja aukartust äratvalt mehelt oma maailma olen toonud on see,  et väga oluline on rääkida inimestega ilusti, juba seetõttu, et meie sees on nii palju vett.

 Kooli külastades rääkis ta meile, et on tehtud erinevaid katseid, kus veepudelitele on lastud ilusat klassikalist muusikat ja siis on lastud pudelitele karmi muusikata. Osade pudelitega on ilusti räägitud, teiste peale karjutud. 

Hiljem on neid veepudeleid pildistatud ja on selgunud, et nendes vedelikes, millega räägiti ilusti, lasti ilusat muusikat olid sees ilusad veekristallid, kuid teistes pudelites ei olnud nii ilusad kristallid tekkinud.

Ja kui nüüd tõesti mõelda sellele, kui palju vett on meie kehades ja kui tihti me ütleme üksteisele halvasti , siis jah pole meie sisemuses vist väga palju  neid ilusaid kristalle.

Kuid me saame seda muuta.

Homme püüan mina olla igatahes parem inimene kui olin täna ja seeläbi tekitada ka oma lähedastele ilusaid kristalle.

Katike