Koolialguse lõhn...

Ahoi!

Enne vaatasin ühte ajakirja, kus reklaamiti juba koolitarbeid. Igasuguseid pinaleid ja koolikotte.

Ja seda ajakirja vaadates, tungis mulle ninna uute asjade lõhn ning meenus kooliaeg.

Kui ma põhikoolis käisin, siis oli kooli asjade ostimine minu jaosk nii oluline. See oli nagu igaaastane traditsioon ja suursündmus, mida ma ootasin.

Mäletan, et meil kodukohas oli üks naine, kes enne kooli algust hakkas igasuguseid kooli asju müüma. 

Läksin siis sinna ja terve suur ruum oli vihikuid ja päevikuid ja pinaleid, joonlaulud, pliiatseid ja ümbrispaberid ning kõike, mida koolis vaja täis.

Sealt siis sai valida, millist asja sul vaja on ja kui palju.

Oi see oli mõnus!

Kõik need uued asjad ja need lõhnad!

See tekitas nii erilise tunde.

Juba siis oli minu jaoks oluline asjade välimus ja tunne, mida nad minus tekitavad.

Kui ikka vihiku kaanepilt mind ei kõnetanud ja mulle silme ette ei tulnud, mis tunnis ma seda kasutada võiks, siis ma seda ka ei ostnud.

Seetõttu võis mul vihikute valmisega kuluda tunde võrreldes teistega, kes tulid ja võtsid esimese ettejuhtuva vihiku ja ostid selle ära.

Kõige olulisemateks ostudeks olid aga minu jaoks päeviku ja koolikoti ostmine.

Päeviku sain ma endale küll iga aasta uue osta, kuid koolikott käis vahel mitu aastat järjest minuga kaasasa. 

Polnud ju mõtet osta, kui eelmine oli veel päris kobe, seda enam, et need maksid ja maksavad ka praegu minu meelest ulmehindasid.

Aga jah kogu see tunne, mis neid uusi asju kodus vaadates ja nuusutades tekkis oli nii eriline ja hea.

Mäletan kuidas ma neid  ikka kategoriseerida üritasin ning ikka üha uuesti ja uuesti neid vaatasin.

Minu ajal olid  olemas veel ka vihikud, mis olid osaliselt joonimata.

Ka see joonimstöö tuli enne kooliaega ette võtta.

Ja siis ma muudkui joonisin ja joonisin...

aga jah tuleb tunnistada, et ma olin juba siis jube osav tõmbama sirge joonlauaga kõveraid jooni..

Ja see oskus on  mul säilinud siiani.

Mõeldes selle mõnusa uute, asjade lõhna peale ja ärevuse, uudishimu peale, mida uus kooliaasta toob, tahaks nii väga öelda, et : "Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled...".

Mõnus oli ikka koolis käia.

Ja nüüd ma saan nendest "vanadest" ja tarkadest inimestest aru, kes kooliajal ikka toonitasid seda tõde, et kooliskäimise aeg on see kõige toredam aeg...

Katike