Ahoi!
Täna olen ma kohe eriti usin ja siit tuleb minu tänane teine jutumull.
Käisin enne jalutamas ja kohtasin oma printsi.
Või noh ma arvan, et temast oleks võinud saada minu prints, kui ma oleks talle musi teinud.
Ehk siis käisin jalutamas ja teel koju kohtasin konna.
Sellist ilusat suurt kärnkonna.
Ma pole juba ammu nii ilusat konna näinud, ja ma arvan, et temas on peidus ka ilus prints.
Nii armas, et meil on olemas igasugused müüdid ja muinasjutud ja uskumused.
Juba pisikesed tüdrukud teavad seda (vähemalt vanasti teadsid), et kui konna suudelda, siis tuleb konnast prints.
Tegelikult on igal muinasjutul ja müüdil minu arust väike tõepõhi all. Nagu ka selle konna ja printsi loo puhul.
Kui sa kohtad meest, siis tekib temast kohe mingi esmamulje, ta kas hakkab sulle kohe väga, väga meeldima või ta hakkab sulle meeldima või siis ei meeldi üldse.
Kuid kui on käes see esimese suudluse hetk ja huuled kohtuvad, siis peale seda on kohe aru saada, kas tegu oli printsiga või see prints jääb siiski konnaseisusesse.
Ja ka igasugused naistefoormid pajatavad ju sellest, et naised saavad suudluse järgi aru, kas selle mehega on tulevikku või ei ning kas see mees on voodis hea.
Ehk siis suudlus on see, mis võlub konnast välja printsi ja teeb mehest meie jaoks tõelise printsi.
Nii, et kõik suudlema!
Katike
No comments:
Post a Comment