Ahoi!
Kell on pool 11 ja käes on reede õhtu.
Ning mina istun arvuti taga ja kirjutan jutumulli ning võitlen unega. Tegelikult peaksin jube elevil olema, et kohe varsti saab peole ning peaks ennast peegli ees keerutama ja siit ja sealt vaatama, et kas näen ikka ilus välja.
Aga ma olen vana ja ma ei viitsi seda teha...
Ma tahaks lihtsalt midagi mugavat selga visata. Mida arvatavasti ka teen. Ja jalga lähevad ka mugavad jalanõud, mitte 15 cm killerkontsad, nagu kõik noored tänapäeval kannavad.
Ja vitukat (kes ei tea, siis see on lühike kleit või seelik, noh sama lai, kui vöö) ei hakka ma üldse selga panema.
Teksad tunduvad kõige ahvatlevam varint praegu olevat.
Ja mis te arvata, kas ma panen 3cm paksuse krohvi endale näkku?
Oh ei.
Natuke ripsmetussi ja käib küll.
Ehk siis julgen öelda, et ma ei ole see tibi (tegelt ma pole kunagi see tibi olnud) kes paneks peole minnes killerkontsad ja vituka selga ning näkku megapaksu krohvikihi, mida hiljem peab näo pealt tunde maha kraapima.
Ma olen see maatüdruk, kes otsib kuskilt kapinurgast mugavad püksid ja mugava veniva pluusi, mis peidab ka mõned kilod, mida vajadusel varjata tahaks ja jalga midagi mõnusat, millega saab tundiede viisi tantsu vihtuda. Ning et natuke säravama näost välja näha, siis prillide taga olevatale silmadele lisan ka natuke ripsmetussi.
Ja valmis ma olengi.
Aega kulub kesmiselt sellele toimingule 7-10 minutit. Vajadusel saab ka kiiremini.
Nii, et läheb tantsuks!!
Katike
No comments:
Post a Comment