Heips!
Eile pajatasin reisimisest, täna räägin söögi tegemisest, homme siis vist tuleb juttu taaskord meestest.
Eks näis.
Aga jah, täna olin taaskord pliidis ees ja keetsin suppi.
Tegelikult võiks minu tänast toidu tegemist nimetada kohe kolmekäiguseks õhtusöögiks.
Eelroaks olid praegud kabatsokid. Mis on minu jaoks tõeline maisupala ja see rasva, õli hulk, mis selle toidu tegemiseks kulub ei heiduta mind mitte üldse. Vahel ju võib.
Kuigi tegelikult ideaalis vist peab see eeroog olema, midagi kerget...
Aga ega ma pole kokandust ju õppinud, nii, et minul võib see just õige rammus olla.
Kui eelmine kord sai mul valmis imehea värskekapsa supp, siis tänaseks väljakutseks oli klimbisupp.
Noh jah, ega ikka oma võimeid ei tasu üle hinnata, tuleks mul selle peale nüüd öelda.
Sinnani oli kõik ilus ja hea, kuni klimbid potti läksid.
Sest siis muutus see supp kuidagi väga klimbiliseks ja minu ideaalis oleksid pidanud need klimbipoisid tulema ümmargused, kuid jah seekord tulid need päris hulknurked või sellised amööbisarnased.
Kui ka supike oli kokku keedetud, tuli hakata tegema mannavahtu (osade jaoks on see roosamanna, kuigi minu magustoit oleks võinud pigem lillamanna nime kanda, sest mustad sõstrad muutsid selle üsna lillakaks).
Selle toidu tegemisega seisin ma täna samuti esimest korda silmitsi.
Tegelikult olen ma alati arvanud, et seda toitu on raske teha, kuid oh imet, imelihtsalt sai see valmis ja potipõhjast lusikaga jääke kokku kraapides, selgus, et see sai ka imehea.
Nüüd ma vist hakkasin jälle ennast kiitma..
Ja kui ma kapist kätte võetud mikseriga poti poole suundusin, meenus mulle põhikooli käsitöö tund, kus õppisime ka söögi tegemist.
Meenusid õpetaja õpetussõnad, et enne mikseri käima panemist tuleb mikser toidu sisse panna. Õnneks ma nii ka tegin ja pääsesin mannavahu sajust.
muid imeasju sööma), hea käitumise korral, või riigi pühadel magustoitu ka süüa.
Katike
No comments:
Post a Comment