Tsau!
Kuum pärnaõie tee meega ja suur, imepehme ning soe
pleed ja pähklitega sokolaad.
Sellised on siis minu tänaõhtused kaaslased. Ja muidugi ka
kraadiklaas. Ikka see hea vana vene aegne elavhõbedaga termomeeter.
Olen kokku puutunud ka nende moodsate pehmete pulkadega, mis
kaenla all teatud aja möödudes laulama hakkavad, kuid need ikka ei ole minu
jaoks. Seda enam, et nad kogu aeg näitavad erinevaid temperatuure.
Et siis nagu aru saite, on gripipoisid ka mind üles
leidnud. Õnneks ei ole asi veel hull ja ma arvan, et selle võitlus nendega võidan siiski
mina.
Mõnes mõttes on isegi hea olla haige, sest siis on kõik hea asjad lubatud.
Kui muidu ei raatsi mitte kuidagi niisama vedeleda ja kogu aeg tahaks
midagi teha, siis nüüd on vabandus olemas, ma olen haige ja puhkan.
Tegelikult kriibib
vaikselt südametunnistust küll, et toluimejaga pole ma päris mitu päeva
koostööd teinud, kuid see soe pleed ja kuum tee ning lihtsalt niisama olemine
kaaluvad siiski tolmuimejaga suhtlemise üle.
Ning sokolaadi tahvel, mille magusakapist enda juurde
vedasin, väheneb ka iga minutigi. Ka see on lubatud täna, vabanduseks jällegi see, et kiiresti on ju
vana terveks saada.
Kuuma tee joomine on aga kasulik ka ilma vabandusteta. See
on alati igati hea ja vajalik.
Ning loomulikult kuum duss ja pehmed sokid, sussid ja hommikumantel kuuluvad ka täna minu lemmitegevuste ja asjade hulka. Sest ilma nendeta on suht võimatu terveks saada ja ennast hästi tunda.
No vot ja nii ma siis täna oma õhtu veedangi. Kallistan pleedi
ja hellitan ennast heade asjadega, et siis homme olla jälle triksis traksis.
Katike
No comments:
Post a Comment