Teistmoodi esmaspäev

Tere hommikust!

Uuel nädalal uue hooga..

Minu tänane esmaspäeva hommik on kuidagi kohe väga teistmoodi, teistmoodi hooga, kui ma harjunud olen.

Kuigi ma ei talu rutiini, meeldib mulle, kui hommikul enne tööle minekut on mingi kindel järjekord asjade kulgemisel ja kui kõik sujub harjumuspäraselt.

Eks täna hommikul helises ka äratuskell harjumuspäraselt kell 06.30, kuid kõik muu peale seda oli kuidagi nihkes.

Pilt, mis peeglist mulle avanes, oli üsna ähmane, sest minu kiharad olid öösel otsusatnud, et hästi vahva oleks vahetada peas oma tavapärast asukohta ja üllatada mind hommikul sellega, et olla hommikul mööda mu pead laiali ja katta silmi ja suud.

Kohvimasin tegi ka kuidagi tavatut häält hommikul. Ja riidekuivatus rest oleks ka ümber kukkunud, kui garderoobi toas püüdsin teda mujale asetada.

Vähe veel sellest kolinaast, mida olin suutnud tekitada esimese 5 minuti jooksul oma ärkvel oleku ajast, edasi jätkus kolin juuksesirgendajaga. 

 Juukse sirgendaja, mis minu jonnakaid kiharaid pidi natukenegi taltsutama, suutis enne kolm korda põrandale kukkuda kui juhtmeots seina sai.

Isegi hommikusöök oli kuidagi täna teistmoodi. Jogurt, mis muidu oleks pidanud olema üsna vedel, oli täna hommikul ööga eriti paksuks läinud.  

Maisihelbed aga olid kuidagi eriti teravad ja tõrjusid jogurtit ja nii mul ei jäänudki muud üle  kui süüa  eraldi lusikatäis paksu jogurtit ja  seejärel lusikatäis teravaid maisihelbeid.

Ka hommikune tänav oli täna kuidagi tujukas, suisa jonnakas. Tuul oli jäine ja lumi tuiskas näkku, inimesed olid justkui kuhugi asumisele saadetud ja mööda tänavaid sõitsid ainult suured prügiautod. 

Teiselpool teed asuvas bussijaamas ei olnud ühtegi inimest, kuigi tavaliselt on seal inimesi nagu sipelgaid.

Lõpuks kui saabub minu buss, sain aru, et tegu on ikka esmaspäevaga ja vähemalt miski  läheb õigesti ja harjumuspäraselt.

Tundub, et täna on tulemas üllatusterohke esmaspäev ja ma olen selleks igati valmis!

Katike