Traditsioonide tähtsus

Heips!

Mulle väga meeldib, et meil on igasugused traditsioonid ja kombed. 

See on nii armas ja tekitab selle tunde, et see on meie ja meie kokku olemegi meie...

Kuid mulle ei meeldi nende traditsioonide juures see, et me oleme siis natuke silmakirjalikud.

Kui on laulupidu või tantsupidu või teab mis pidu veel, siis me aitame ja oleme sõbralikud ning märkame ja ütleme  üksteisele ilusaid sõnu, ka võõraste vastu oleme lahked.

Kuid kui see päev, see sündmus saab mööda, siis me ärkame hommikul jälle selle eestlase kadeduse ja jonniga ning hakkame taaskord võistlema naabriga, et olla temast parem.

Siis on järsku kogu meie ühtehoidmine ja koostegemise rõõm kadunud ning oluliseks on jälle muutunud igasugused pseudoprobleemid. 

Jah, ühest küljest küll, kui meil poleks neid traditsioone ja koosviibimisi, siis me ehk unustaksimegi  oma heasüdamliku ja heasoovliku poole ära ja oleksime kogu aeg mossis ja torssis.

Kuid teisest küljest, kas piisab aastas mõnest päevast selleks, et teha kogu see ülejäänud päevade mossitamine ja võistlemine tasa?

Katike