Heips!
Mul on kohe päris suured süümekad, et ma pole nii kaua aega kirjutanud.
Kuid nüüd olen tagasi interneti mailmas ja siit kohe tuleb ka jutumull.
Käisin nädalavahetusel kinos. Ja film, mida ma vaatasin olid Smurfid 2.
Paar aastat tagasi ei olnud mul nendest sinistest tegelastest aimugi ja kui mu sõbranna küsis mu käest, et kas sa ei teagi, kes on Smurfid, sain ma aru, et ma olen millestki ilma jäänud.
Ja nähes seda filmi, nendest ägedatest tegelastest, tõdesin, et jah nendega oleks võinud juba varem tutvust teha.
Mis mulle selle filmi juures ja nende tegelaste juures meeldib, on see, et nad on nii armsad ja heasüdmalikud.
Nähes seda, millised kandilised ja koledad ükssilmsed lemmikud on tekkinud lastele nii internetist kui ka telekamaailast, siis nähes neid tegelasi, tekkis mul kohe lootus, et kõik ei olegi veel hukas.
Õnneks on veel selliseid toredaid tegelasi, kelle tegemistele lapsed kaasa tahavad elada ja kelle naljade üle lapsed naeravad.
Kuigi jah, eks selles filmis oli ikka ka päris palju valusaid kohti, kus keegi kukkus ja kus keegi tahtis kellelegi ära teha ning, et lapsevanemad seda filmi lastega lõpuni tahaksid vaadata, siis oli sinna paras annus ka seksitlikke nalju lisatud.
Ühes jutumullis rääkisin ma kunagi, et aegajalt võiks me lugeda lasteraamatuid, nüüd soovitan ma veel lisaks nende raamatute lugemisele, et aegajalt võiks minna vaatama ka lastefilme.
Ning läbi nende lastele mõeldud asjade saaksime me oma maailma tuua ka natuke rohkem mängulusti ja oma muresid ja probleeme näha positiivsema nurga alt.
.
Samuti võiks me vahel mõelda ka nii, et kui need pisikesed tegelased saavad elus igasuguste probleemidega hakkama, miks siis meie sellega hakkama ei peaks saama.
Ning miks mitte ka ropendamise asemel kasutada väljendit, et "Smurffi küll..."
Katike
No comments:
Post a Comment