Heips!
Ma jumaldan seda, et ma elan sellises kohas, kus on neli aastaaega.
Loomulikul tekib ka mul vahel tunne, et nii nõme külm on või, et appi kui kuum, kuid samas mulle meeldib see.
Kõik see vaheldusrikkus ja kogu see looduse muutumine, see annab meile inimestele nii palju juurde.
Talvel lund rookides ja autot külma käes käivitades on inimesed üksteise vastu palju sõbralikumad. Samuti paneb see meid veelgi enam väärtustama meie sooja kodu ja tassikest teed, mida külma käest tuppa tulles kohe jooma tormame.
Talv muudab meid lähedasemaks ja õrnemaks, sest siis tahame me pugeda kellelegi kaissu ja olla sooja teki all.
See valge lumi ja puhtus, mis maapinda talvel katab on ka meile , inimestele kui uus algus. Uus valge algus.
Esimesed jäljed mida lumele teeme tekitavad meis hea tunde.
Lumesõda ja lumememmed, jääpurikad ja kelgutamised, uisutamised, kõik need jääksid meil tegemata kui meil poleks talve.
Peale külmakuid hakkab hing ihaldama midagi noort ja värsket ning uut.
Selleks on ideaalne kevad.
Kevade tulekuga tekib meil nii palju energiat, me ärkame justkui talveunest.
Vaja on koristada, vaja on uusi riideid, vaja on värve enda ümber.
Iga hommikuga on järjest rohkem tunda õhus kevade lõhna ja näha, kuidas loodus ärkab. Ning koos loodusega ärkame üha rohkem ka meie.
Me kõik tahame olla üha rohkem õues ja enda eest hoolitseda. Tahame õide puhkeda nagu seda teevad toomepuud ja õunapuud.
Kevad annab meile tagasi selle värskuse,tõuke mida vajame edasi liikumiseks.
Suvel saame me lihtsalt puhata ja nautida. Käia ringi ja raisata raha.
Kontserdid ja üritused, mis suvel igal pool on, on imelised ja head ning nende tarbimine täidab meie seljakotti, uute kogemustega, mis annavad meile jõudu ja tahet edasi liikuda.
Suvel võtame me aja maha ja lihtsalt oleme.
Ning sügis on see kui me saame hakata noppima valminud vilju.
Vilju nii puude, põõsaste otsast kui ka iseenda elust.
Kõik need seiklused ja kogemused, mida oleme suve jooksul saanud on nüüd meie sees ja peas küpsenud millekski suureks ja nüüd saame me seda valminud kompotti tarbima hakata.
Kõik see annab meile küpsema inimese tunde ja valmistab meid ette millekski uueks..
Sellepärast ma imetlengi meie nelja aastaaega, sest neis kõigis on midagi sellist, mida me inimesena vajame.
Vähemalt mina vajan.
Vahel vajame me seda, et saaks pugeda teki alla ja seal olla ja mitte välja tulla, siis vajame me taas ülesärkamist ja meeletut energiatulva, samuti on meil vaja lihtsalt nautida ja tarbida, kogeda ja seejärel on meil tarvis kokkuvõtteid teha ja tunda ennast küpsemana ja valmistuda uueks eluperioodiks.
Katike
No comments:
Post a Comment