Hääletaja karjäär

Heips!

Kui kevade algusega lähevad naistel tavaliselt seelikud lühemaks ja mehed hakkavad oma kaherattalisi putitama, siis minul tekivad kohe hääletamise mõtted pähe.

Aastaid tagasi hääletasin ma ikka tunduvalt rohkem, kuid nüüd on see jäänud juba vaikselt tahaplaanile.

Aga miks mulle meeldib siis hääletada, kuigi ma tean, et see on ohtlik?

Eks vist ikka sellepärast, et vaatamata sellele, et see on ohtlik, on see ka põnev.

Iial ei tea, kes su peale võtab.

Samuti on see kiirem ja tasuta.

Kui mul  aega rohkem on, siis vahel vaatan ikka  ka, millist autot peatan ja millist mitte.

Ja seetõttu on õnnestunud mul sõita ka kapuutsiga autoga ehk siis cabriolet autoga, mis alguses küll minust mööda tuhises, kuid siis spetsiaalselt minu pärast ümber keeras.

Minu hääletaja karjääri jooksul pole õnneks midagi hullu juhtunud ja ma loodan, et ei juhtu ka.

Ükskord, aastaid tagasi, võttis mind ja mu noormeest peale üks üksikema. Kuidagi  suutsime me kutiga  ennast auto tahaistmele ära mahutada, kus oli veel lisaks meile  lapsevanker  ja meeletult palju lapse asju. Ja nii me seal siis istusime ja hoidsime hinge kinni.

Kord aga võttis mind peale üks eakas paar, kes olid nii ligi 60-70 aastased. 

Ja see vanaproua rääkis siis kuidas teda eelmine suvi olid ühed noormehed koju viinud, kui ta tee ääres hääletas. Ja oi kui uhke ta seda rääkides veel oli.

Üks kord olen isegi mingite noortega ühe lisapõike teelt kõrvale teinud.   Siis tekkis küll väike hirm, kui kutid ütlesid, et käivad korra sõbra juurest ka läbi, kuid kõik läks hästi ja mind viidi hiljem isegi peaaegu ukse ette.

Tavaliselt, kui ma hääletama lähen, siis ma ikka väga valin ilma. Kui on tuuline või kahtlane, et võib sadama hakata, siis ma hääletama ei lähe.

Kuid üleeelmine või isegi eelmine suvi jäin ma vihma kätte. Ja see vihm oli ikka täiesti padukas, mille tagajärjel olin ma läbimärg, lausa tilkusin.

 Kuid kuna mul olid õnneks mingid riided kotis kaasas, siis käis  ühes bussijaamas kiire riietevahetamine ja ma olingi taaskord kuiv ja valmis hääletama.

Kord kinkis mulle üks mees, kes mu peale võttis oma aias kasvatatud tomati, ökotomat.

 Eks ta tegi oma firmale reklaami ning nüüd kui ma poes käin ja neid tomateid näen, siis tuleb see mees mulle alati meelde.

Eile, kui ma hääletasin, võttis mind peale üks mees. 

Eks me natuke vestlesime ka, kuid enamus ajast olime ikka vait.

 Ja enne kohale jõudmist ütles ta tahavaate peeglisse vaadates, et "Noh vanamees, ajad ka  ennast üles jah." 

Mina mõtlesin, et ta räägib mõnest autost, kes talle selja taha on sõitnud. 

Mees aga kordas "Et noh vanamees, ajad ennast üles jah, uni on läinud või?". 

Ja siis ütles mulle, et " Mul on seal autos taga saksa lambakoer".

Ma suutsin ainult aaa selle peale  öelda.

Kuigi ma alati vaatan üle, millisesse autosse ma istun ja kes seal sees istuvad, siis nüüd vist tuleb ikka hakata ka auto pagasnikkusse ja igale poole mujale ka vaatama hakata.

Katike