Heips!
Kuigi ma olen nüüd paar viimast päeva hommikust õhtuni arvuti taga istunud, pole mul siiski olnud aega, et jutumulle kirjutada.
Ja seda põhjusel, et üritan läbi murda meeletust paberimajandusest, mis siin Soomes on.
Mõte kolida Soome on mind alati ahvatlenud.
Seda enam, et see keskkond, mis siin on, on minu jaoks nii sobilik.
Iga kord kui ma Soome satun, on mul tunne nagu ma oleks koju tulnud!
See loodus, need kaljud ja need kiireteed, metsad ning imelised majad, ma jumaldan neid!
.jpg)
See kõik on minu jaoks nii ilus ja lummav.
Ja eks sellepäras tundub see elu ka siin palju roosilisem olevat, et ma ei saa aru, mida inimesed omavahel räägivad.
Roosiline võib see elu aga alles siis siin olla, kui kõik paberid on korras.
Kuid mina pole praegu isegi roosipõõsa lähedal, sest hoolimata minu jõupingutustest ja meeletust infootsingust olen ma ikka silmitsi sellega, et mul puudub tööleping ja ma pole abielus.
Minu meelest käivad siin Soomes asjad tagurpidi. Minu mõistus ütleb seda, et kõige ennem peaks ikka kõik paberid korras olema, elukohad ja isikukoodid ning tööleping peaks viimane asi olema kuid, siin käivad asjad just vastupidi, ilma töölepinguta pole sa keegi.
Ja minu üllatuseks tuli välja veel ka see, et kui sa oled abielus, siis on ka kõik justkui poole lihtsam.
Kuid kui ei ole, siis tuleb veel hakata tõestama, et sul on elukaaslane.
Ja elukaaslane pole mingi elukaaslane, kui sa pole temaga Eestis vähemalt kaks aastat koos samal aadressil elanud.
Ehk siis enne Soome tulekut tuleb ikka varakult mees ära võtta.
Aga ma ei anna alla!
Pusin edasi ja küll ma midagi lõpuks ka korda saan!
Kuigi hetkel on küll tunne, et kui ma selle töölepingu kätte olen üks kord saanud, siis vist raamin selle ära ja panen klaasi taha seina peale, ja alla kirjutan, "Minu elupäästja..."
Katike
No comments:
Post a Comment