Ahoi!
Kuna viimased päeva ja nädalad on põhiteemaks olnud ikka valimised ja kes kellel ära teeb, siis otsustasin, et pean ka ise sel teemal sõna võtma.
Mina jälgisin neid valmisi, nii palju kui ma neid siis ka jälgisin, kogu aeg muie näol.
Kuidagi huvitav ja naljakas oli vaadata kuidas ülikonnas mehed ja kostüümides naised järsku nii asjalikeks on hakanud, et lubavad nii palju asju ära teha ning esineda siin ja seal.
Justkui suur sipelgapesa oleks ära lõhutud ja nüüd hakkavad sipelgad seada uuesti kiiresti paanikas kokku ehitama.
Ning loomulikult oli vahva näha ka seda, kes mis mõttega on "turule" tulnud, et ennast meeldejäävaks teha.
Minul oli siis seekord au osaleda veresuhkru mõõtmises ja ka vererõhku oleks ma saanud mõõta, kui oleks huvi olnud. Lisaks sellel sain muidugi ka pastakaid (seekord siis ainult kahe erakonna omasid) ja kommi.
Eile pakuti mulle veel ka sokolaadi, millel oli kandidaadi nimi ja lubadused peal. Selle pakkujaks oli aga valitava tütar.
Sokolaad seisab sul siiani köögis. Eks ma selle sisu söön varsti ära, kuid pakendi peaks alles jätma, et siis hiljem vaadata, mis lubadused on täidetud.
Kõige vahvamaks nänniks aga olid minu jaoks rasvakriidid, mida samuti üks erakond jagas. Igati kasulikud asjad!
Õhupallidest ma seekord loobusin.
See, kas ma olen valmistulemustega rahul või, seda ma ei teagi.
Eile õhtul kui tulemused selguma hakkasid, jälgisin sportlikust huvist, kes kuhu sisse sai.
Loomulikult oli mul hea meel, kui nägin, et tuttavad inimesed on palju hääli saanud. Kuid nii mõnegi puhul tekkis ka kurbuse hetk, et kahju et tema ei saanud.
Kuid millegi pärast tekkis siis kohe pähe ka see mõte, et ehk ei saanud ta sellepärast sisse, et tema on just see, kes tahab praegust süsteemi seal kohas natuke raputada ja muuta, ning alati on ju nii, et neid muutjaid ei taheta kuulda võtta, sest vana süsteem, isegi siis kui ta enam ei toimi nii efektiivselt on mugav.
Kuid see selleks.
Üldiselt olen ma ikka seda tüüpi inimene, kes ei viitsi vinguda sellel kallal kes võimul on või ei.
Ma leian, et niikaua kuni minul ei ole konkreetseid ettepanekuid ja mõtteid kuidas reaalselt asja muuta võiks ja saaks, pole niisama ka mõtet omaette podised ja kiruda nagu seda paljud teevad.
Kuid miks ma täna valmistest kirjutan on see, et mind hakkas üks asi häirima.
Nimelt see, et enne valmisi on võimalik pea iga tänava nurga pealt saada kommi või õhupalli või teab mis muud nänni erakondadelt, kuid kui valimised läbi, näiteks täna, ei ole tänaval enam kedagi, kes meile kommi pakuks.
Ehk oleks rahvas siis ka natuke rohkem rahul ja usaldaks omi poliitikuid rohkem, kui tavainimeste häälte abil pukki saadud poliitikud meid ka järgmisel päeval mäletaksid?
Miks ei võiks toimuda täna tänavatel samuti koogi, kommi jagamist või mingi tasuta kontsert, mõttega, et aitäh valijad, et meid teotasite?
Seda võiksid ju kõik erakonnad koos korraldada, sest selge on ju see, et kõik erakonnad ja poliitikud eksisteerivad koos ja kõigi hääl ju loeb enne kui midagi muudetakse või muutmata jäetakse.
Loodetavasti järgmiste valmiste ajal lubab keegi ka tasuta pidu peale valimisi.
Katike
No comments:
Post a Comment