Wednesday, 16 October 2013

Ka selliseid inimesi on meie ümber...

Ahoi!

Tänane jutumull tuleb sellest, mis saadet ma üks päev nägin.

Kuna praegune elukorraldus näeb seda ette, et ma olen õhtuti üksi, siis vaatan ma päris palju telekat.

 Kõige toredam on selle teleka vaatamise juures muidugi see, et kõik saated on soome keelsete subtiitritega. Ja nii ma siis harjutangi ja tuletan meelde oma olematut inglise keelt, mida ma saateid vaadates kuulen, ja samal ajal loen soome keelseid subtiitreid ja minu ajuke peab siis sellest kõigest kokku panema mingi arusaadav informatsiooni.

Pole siis ka ime, miks mul õhtuti nii hea uni tuleb ja ma öö otsa rahulikult magan nagu väike laps,kes on väsinud.

Aga nüüd selle saate juurde.

 Tegu oli tõsielu saatega, kus näidati ühte perekonda,kellel oli oma firma.Ja nende firma tegeles sellega, et nad pakkusid lapsehoidja teenust, aga mitte lastele vaid täiskasvanud inimestele, kes soovisid olla lapsed.

Naise rolliks oli selles firmas olla nendele täiskasvanud lastele emaks. 

Kogu süsteem nägi välja nii. 

Inimesed,kes tundsid, et nad soovivad olla veel lapsed tulid nende juurde. Seal pandi neile selga bodyd ja jalga mähkmed. Seejärel anti neile kätte lutipudel ja hiljem kui nad suurde, hiiglaslikku lapsevoodisse magama läksid, pandi neile suhu veel ka lutt.

Saate käigus tuli välja, et selliseid laps-täiskasvanuid või täiskasvanud-lapsi on maailmas 200 000-500 000.

Kõige vanem neist oli 54 aastane mees, kes oma kodus siis aegajalt tõmbas titeriided selga. Kuid tema puhul oli eriline veel ka see, et need riided olid mõeldud tüdrukule, ehk siis tema soovis olla tüdruk. 

Lisaks roosale sitside- ja satsidega kleidile, lakksi ta küüned, tegi endale meigi ja pani tuttidega paruka pähe ning suhtles siis läbi interneti teiste omasugustega.

Enamus, keda saates näidati, olidki mehed. Ja neid oli tõesti igas vanuses. Ka sellenaise mees tahtis aegajalt olla laps. Ja siis pani naine oma mehele mähkmed jalga ja tegeles tema kui lapsega.

Nad kõik olid õnnelikud, et saavad olla jälle lapsed ja see andis neile turvatunde. Üks mees, kellel oli nii naine,kui ka tütar koges seda titeks olemist esimest korda, kuid ütles, et on seda terve oma elu soovinud teha. 

Kui ta selle naise juurde läks, siis pani lisaks temale ka selle naise mees endale titeriided selga ning hiljem oligi see mees selle naise kaisus diivanil ja naine silitas tema pead ja kohendas mehel lutti suus...

Juttu oli ka ühest neiust, kes on 27 aastane ja õppis ülikoolis psühholoogiat. 

Kui ta koolis käis oli ta täiesti tavaliselt riided ja väga aru ei saanudki, et ta teistest erineb, kuid kui ta koju jõuadis, muutus kõik. 

Nimelt oli tal kodus mees, keda ta tegelikult isaks kutsus. Tüdruk pani koju saabudes titeriided selga, tegi patsid pähe ja pani mähkmed jalga. 

Alguses kui ta mehega kohtus oli ta 6- 7 aastne laps, nüüd aga mehega koos olles eelistab ta olla 3-4 aastane laps.

Peale selle, et neil on selline x- suhe, kus mees teda titevoodisse viib ja hoolitseb tema eest kui lapse eest on neil ka tavaline mehe- naise vaheline suhe, kuhu kuulub ka seks.

Nii, et jah võta sa siis kinni, milline see õige elu on.

 Kas me peaksime päevast päeva olema ainult täiskavanud ja käituma vastavalt oma vanusenumbri järgi või siis julgema vahel olla täitsa lapsed ja minema tagasi sinna mähkmete aega?

Minul hakkas saate lõpus nendest inimestest täitsa kahju, sest neil on tõesti jube raske elada ühiskonnas, kus neid hukka mõistetakse. 

Samas leian ka mina, et see ei ole ikka päris õige, kui täisakavanud panevad endale lapse riided selga ja mähkmed jalga.

Kuid tegelikult on ju see oluline, et me ise oleksime õnnelikud ja kui nemad on sellist elu elades natukenegi õnnelikumad kui muidu, siis las nad olla...

Minul on oma elu ja neil oma.

Kuid hea teada, et meie keskel on ka selliseid inimesi.

Millegi pärast meenus mulle nüüd Pipi Pikksukk, kes samuti mitte kunagi ei tahtnud suureks kasvada...

Katike

No comments:

Post a Comment