Ahoi!
Uskumatu, milline päev või õigemini milliste kogemustega päev mul täna selja taga on.
Hommik algas muidugi hästi ja esimesed sisseostudki õnnestusid.
Kui aga suundusime emmega ehituspoodi muutus meie mõlemi päev. Või noh meie tuju.
Kui me pika arutluse käigus olime otsustanud, milliseid laeplaate meil vaja on ja kaubaga müüja juurde suundusime, vaatas see meid nagu imelikke.
Kui julgesime müüjalt veel küsida lisainfot seineksi kohta, pööritas ta eriliselt silmi.
Lõpuks maksime oma plaatide eest ja eeldasime, et müüja need pakid kas mõne kilekoti sisse paneb või tõmbab vähemalt nööriga kinni. Kuid jah meie eelduseks see jäigi.
Seda polnud kahjuks talle keegi õpetanud, et toote trantsportimise võiks kliendile ka mugavaks teha.
Järgmisena siirdusime rohkem mehiste asjade juurde.
Nimelt oli meil vaja linoleumi osta.
Vaatasime ja vaatasime ja uurisime, kuid siis leidsime, et oma targa mõistusega me siiski hakkama ei saa, ja tuleks kutsuda müüja. Seda enam, et osasid põrandakatteid polnudki meil võimalik näha, sest selle jaoks oleks vaja olnud, et müüja seda masinat liigutab, millel need rullid olid.
Läksin siis müüja juurde, kes naeratusest ja viisakusest polnud midagi kuulnudki.
Ütlesin, et meil oleks seal taga pool abi vaja, tahaksime küsida. Tema mühatas selle peale, et mis te tahate. Ütlesin, et tahaksime nõu küsida. Tema küsis mühaklikult siis selle peale, et kas ma pean ka midagi kaasa võtma.
Appi, ma ütlen!!
Ütlesin, et vist jah, sest me soovime ka osta.
Kui ta siis jalgu lohistades lõpuks meieni jõudis esitasime talle kohe oma küsimused.
Tahtsime teada palju meil linoleumi kuluks ja kas meil on võimalik ka teisi variante näha.
Mees vajutas nuppu, aga ka ainult nii palju, et näeksime soovitud põrandakatet ja et me mitte mingil juhul neid teisi , mis seal taga veel olid ei näeks.
Lõpuks siis valisime endale sobiva, kuid ega väga pikalt me mõelda ei saanudki, sest see klienditeenindaja tegi juba nägusid.
Seejärel tuli tal lõigata meile sobiv tükk. Kuid muidugi vaesekesel polnud vajalikke abivahendeid siiski kaasas. Lõpuks sai siis joonlaud maha pandud.
Ideaalis oleks pidanud vajaliku joone tõmbamine võtma paarkümmend sekundit aega, kuid temal kulus selleks paar minutit.
Ja kui ülejäänud rull oli vaja klambrite ja paeltega kinni panna, siis mulle tundus, et ta teeb seda vist küll kohe nimelt aegluubis.
Lõpuks üritas ta olla mees ja viskas kogu meie suure rulli õla peale, kuid temale üllatuseks oli see liiga raske , nii et need sammud mis ta rull õlal letini tegi, olid täis pingutust ning mehe nägu oli tulipunane.
Kui soovisime maksta, avastas ta et tal pole tootekoodi, mida ta siis otsima läks.
Sel ajal kui tema otsis tulid leti juurde kaks teenindajat, üks naine, teine mees. Need olid samasuguste surnute nägudega ning meile ei öeldud ei tere ega midagi.
Lõpuks saabus mees koodiga.
Õnneks oli temal natukenegi mõistust peas ja ta läks ja teipis meie rulli kahest kohast kinni. Kuid seda teipi pani ta ka nii õrnalt, et pikemat sõitu poleks see teip küll kannatanud.
Meie muudkui seisime ja ootasime ja ootasime.
Lõpuks otsustas mu emme küsida sellelt teiselt müüjalt teipi, et ehk oleks võimalik need laeplaadid pakid ka kinni teipida.
Unise häälega saime vastuseks vist mingi jaa taolise asja.
Ja siis hakkas see mees teipima.
No nii aegluubis pole ma teipimist veel näinud.
Jubee!!
Suure hädaga sai ta pakile ühe ringi teipi peale tõmmatud, siis vaevaliselt üritas ta teist ringi peale tõmmata, seejärel keeras ta aeglaselt pakki ja tõmbas veel ühe ringi teipi peale. Aga ikka hästi aeglaselt.
Uskumatu, milline mees!
Nüüd ma tean, et kui kellelgi on vaja tuju pahaks teha või keegi soovib ennast vihale ajada, siis tasub minna sinna poodi.
Õppivad klienditeenindajad võiks sinna poodi minna eksursioonile, et näha elavat näidet, milline ei tohi teenindaja olla.
Lõpuks võtsime oma laeplaadid ja linoleumi rulli ja hakkasime kodu poole suunduma.
Ja meie minek nägi välja nii. Ühes käes olid meil laepaadid ja suur linaleoumi rull oli meil üle õla visatud nagu kalevipojal lauad.
Samm sammu ette ja nii me koju jõudsimegi.
Ikkagi kaks kanget eesti naist!
Katike
No comments:
Post a Comment