Heips!
Minu tänane jutumull tuleb minu eilsest hääletamist.
Kuna tegu oli pühapäevaga, siis osad bussid sel päeval ei sõida sinna kuhu vaja ning, et vajaliku bussi peale saada, oleks ma pidanud ootama üle tunni aja bussijaamas. Loomulikult ma seda teha ei viitsinud ja asusin tee ääres hääletama.
Õnneks sain ma üsna kiiresti auto peale.
Ja oh seda lukust, mis autoga tegu oli.
Loomulikult oli ka mees selles autos viimase peal. Ülikonnas ja puha ning abielus.
Kahjuks ei saanud ma aga selle hirmkalli autoga kaua sõita, kuna tema ja minu sihtkohad olid erinevad.
Auto pealt maha minnes tõstsin jälle käekese püsti, lootuses, et ehk õnnestub kohe uuesti auto peale saada, sest väljas hakkas juba hämarduma.
Kahjuks aga ei tahtnud ei esimene, ega ka teine auto mind peale võtta. Lõpuks siis peatus auto nr 12.
Seekord oli tegu aga vana autoga ja üldse mitte hea autoga.
Nimelt oli see auto, mida mina autoks ei nimeta, sest sellel masinal oli ainult kaks ust.
Tavaliselt ma selliste autode peale e lähe, kuid kuna väljas oli juba pimedaks minemas, kasutasin seda kui viimast õlekõrt.
Vaatamata sellele, et ma pidin ennast sinna väikesesse autosse ära mahutama, oli sõit täitsa tore.
Muusika mängis nii, et ma jäin vist natuke kohe kurdiks. Kuid kõik need lood olid toredad ja head. Nii mõnigi võttis mul jala tatsuma.
Õnneks jõudsin ma üsna kiiresti siiski soovitud kohta enne kui väljas väga pimedaks läks.
Täna tuli mul taaskord hääletama asuda.
Ka nüüd õnnestus mul saada uhke auto peale, kuid autojuht ei olnud kindel kas me soovitud sihtpunkti jõuame, kuna ta oli unustanud tankida.
Jälgides kilomeetreid nii teeäärsetelt siltidelt, kui sellelt mida auto meile näitas, palju me veel sõita saame, õnnestus meil siiski tanklasse jõuda ja mina sain taas tee äärde jalutada, et edasi hääletada.
Peaaegu kohe sain ma teise auto peale, kus saumuti mängisid head lood ja jalg tatsu mul kaasa.
Kui eile oli teiseks autojuhiks naine, kelle kõrval istu mees ja jäi mulje, et tegu on kas väga heade tuttavatega või lausa armunutega, sest nende naeru ja kehahoiakut vaadates ei saanud lihtsalt muud muljet jääda. Siis täna oli selge, et see poiss kes roolis oli, oli küll suhtes oma tüdrukuga, kuid nemad ei olnud pooltki enam nii elevil üksteise seltskonnast kui eilne autojuht oma kaaslasest.
Aga nüüd istun ma ilusti toas ja ei kavatse enam ühegi auto peale hääletada.
Kui siis alles järgmine kord.
Katike
No comments:
Post a Comment