Heips!
Eelmises jutumullis rääkisin ma juba sellest, kui erinevad on Soome ja Eesti. Tänane jutumull tuleb samuti nende kahe maa erinevustest.
Nii palju kui ma siiani olen poes käinud (noh seda nüüd väga palju pole ka olnud, aga ikkagi) pole ma veel kordagi näinud mossis müüjaid.
Minule on jäänud silma, et kodumaal poodides käies on tihti leti taga väsinud ja tülpinud näoga inimene.
Või siis teiseks võimaluseks on see, et kui ta ka seal laua taga seisab, siis tegeleb ta oma asjadega, räägib telefoniga või istub internetis ja klõbistab seal.
Viisakusest tõusevad mõned müüjad püsti kui klient siseneb poodi. Minul on siis alati tunne, et olen süüdi, et ta peab minu pärast püsti seisma ja seetõttu lähen nendest poodidest eriti ruttu minema.
Ja nädalavahetustel on müüjad kohe eriti väsinud.
Siiani olen ma vist näinud ainult kahte meesmüüjat ja needki on olnud õpipoisi rollides.
Aga siin Soomes on asjad teisti.
Kui muidu on mul kodupoe müüjate näod ja mõnes kohas isegi nimed juba selged, siis siin kodupoodi minnes on peaaegu alati uus müüja kassaaparaadi taga.
Täna oli siin poes kohe eriti ilus tumedapäine ja tumedasilmne noormees kassas.
Ja peale selle, et ta oli ilus, oli ta ka rõõmus.
Üldse on siin müüjad palju rõõmsamad ja sõbralikumad.
Võibolla on asi palkades, ma ei tea, kuid mulle tundub, et kui siin on keegi müüja, siis ta on seda kohe rõõmuga.
Ning abi mida ta poes pakub ei ole mitte kohusetundest vaid tulebki südamest, et aidata klienti.
Kordagi pole ma veel näinud ka seda, et müüja räägiks telefoniga või istuks arvuti taga ja suhtleks seal oma sõpradega, kui mina poodi sisenen.
Üleeile näiteks ühes poes saapaid vaadates, tuli tagant ruumist teine müüja, kes siis ütles rõõmsal häälel leti taga olevale müüjale, et esmaspäeval siis näema. Rõõmsameelselt soovisid nad üksteisele ilusat nädalalõppu.
Hiljem kohtasin seda müüjavt veel teiseski poes ja endiselt oli ta rõõmsameelne mitte mossis ja jalgu taga vedav.
Mulle meeldivad siinsed müüjad ja nende suhtumine klientidesse!
Katike
No comments:
Post a Comment