Heips!
Uskumatu, kuidas ma oma arvutist puudust tunnen!
Nagu kohe miski suur asi oleks mu elust puudu.Ja mina, kes ma veel mõned aastad tagasi arvasin, et ma ei osta endale kunagi läpakat, tunnen nüüd kuidas ma seda vajan.
Uskumatu, kui kiiresti langeb inimene ikka mugavuse ja heade asjade ohvriks.
Siis kui mu läpakas minuga oli, ei istunudki ma internetis kogu aeg. Arvuti lihtsalt lahti, aga mina kuskil eemal ning aegajalt käisin kontrollimas, et misja kus toimub.
Nüüd aga on nii raske, pole läpkata , pole ka mida kontrollida.
Ja see kui ma näen, kuidas teised ümberringi arvutis on, kas loevad või vaatavad filmi või suhtlevad teistega, tekitab minus selle sügelemise tunde, et tahaks ka.
Ja nii ma siis kasutangi juhust, et kui arvuti on vaba,hõivan selle kohe mina.
Huvitav,kas seda võiks sõltuvuseks nimetada?
Ma siiski seda veel sõltuvuseks ei nimeta, kuna minu vajadus arvuti kasutamise järgi on siiski veel põhjendatud.
Kuna ma püüan siin bürokraatlikus riigis omi asju kuidagigi korda ajada, on mul pidevalt vaja teiste käest infot ja abi küsida ning jälgida töökuulutusi. Sellest ka see suur vajadus internetti kasutada.
Ning loomulikult see blogi, ka see vajab ju pidevalt uuendamist.
Kuna eile jäi jutumull kirjutamata, siis täna tuleb neid kohe kaks.
Kuid õnneks saabub varsti see päev, kui olen jälle arvutiomanik!
Katike
No comments:
Post a Comment