Armastus

Tsau!

 Ükskord väike tüdruk küsis oma vanema venna käest: „Mis asi on armastus?“ Ja tema vastas: „Armastus on see, kui sa iga päev varastad minu kotist sokolaadi, aga mina jätkan selle ühte ja sammasse kohta panemist...“

Meil kõigil on  oma ettekujutus, milline  on armastus. 

Mõne jaoks väljendab punane roos armastust, mõni tahab kuu ja tähed taevast alla tuua, et oma armastust väljendada, mõni  laulab: „su aknad maaliksin kohe, siis seda värvi ma, et  et siis iga päev mu armastust siis näeksid saa...“.

Mõne jaoks on lihtsad asjad need, mis armastust väljendavad, mõni soovib suuri sõnu ja lubadusi kuulda.

Mõne jaoks on aga  sõrmus ja uue elu algus armastuse tõestus. 

Internetist ja tarkadest raamatutest leiab tuhandeid ja tuhandeid erinevaid mõtteid ja ütluseid selle kohta, milline on armastus.

Mina arvan, et nii palju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi, selle kohta, et  milline see armastus siis ikka  on. 

Lihtsalt osade inimestega läheb meil see arvamus  natuke rohkem kokku kui teistega. 

Armastus  suudab sõdasid algatada. Ta suudab pisarad jooksma panna. Ta suudab südamed kiiremini põksuma panna. Ta suudab meid õnnelikuks teha. Ta suudab meid ennast erilisena tundma panna. Ta suudab meie kõhus liblikad lendama panna. Ta suudab meid naeratama  panna ja ta suudab meie elu taas imeliseks muuta.

Armastus tundub olevat kõikvõimas. 

Kuid kui  see armastus on nii kõikvõimas ja kui me kõik seda nii meeletult otsime ja vajame, kas siis suudab armastus tõesti ka inimesi muuta?

Kas armastus suudab tungida ka kõige jäisema inimese südamesse ja teha seal imesid?

Kas tänu armasusele inimesed muutuvad ja on nõus ennast üldse muutma?

Kas nad on nõus loobuma oma varasemast elust ja alustma uuelt puhtalt lehelt ainult armastuse nimel?

Mina ei tea nendele küsimustele vastust, kuid ma tean, kes teab...

Armastus teab!

Katike