Sünnipäeva trall

Heips

Minu tänane hommik algas koogiga. Ja seda seetõttu, et minu teisel poolel on täna sünnipäev!

Sünnipäeva koogiga alustasin juba tegelikult  eile varahommikul.

Nii kui väisuks oli mehe taga kinni langenud võtsin  munad, suhkru,mikseri ja hakkasin  neid vahustma.

 Peale poole tunnist vahustamist olid mul käed selle masina hoidmisest nii väsinud. 

Eks oleks saanud ka kiiremini need munad vahtu, kuid kuna ma nad külmikust võtsin, siis ei jäänudki muud üle, kui olla kannatlik ja muudkui mikserdada.

Kui esimene koogipõhi ahju läinud, oli kell 7 saanud. 

Õnneks polnud naabrid mu ukse taha tulnud, kuid eks nad  ikka mõtlesid, et ma olen segi läinud, sest kes see ikka nii vara kooki hakkab tegema.

Peale tunni ajast küpsetamist ja pläkerdamist tuli mul kogu pardak köögis ära kolistada, riided selga ja kiirel sammul soome keele kursuse poole minema hakata.

Koju naastes jätkasin koogiga. Nüüd vaja see koogilego üheks suureks koogiks kokku panna.

Jätkuvalt murdsin aga pead, et kuhu ma küll selle koogi külma panen.

Korra käis peast läbi isegi see kuhugi rõdu peale peita kuid kuna sinna paistis nii ilus sügisene päike, vajus see variant peagi ära.

Õnneks sain ma kuidagi külmkappi natuke ruumi teha. Taldriku ette tõstsin igasugused purgid ja püüdsin seda koogikest võimalikult palju ära maskeerida.

Õhtul kui minu teine pool koju tuli,  hoidsin hinge kinni kui ta külmkapile lähenes. Õnneks ta  seal midagi peale piima ei märganudki.

Öösel ärkasin üles ja käisin salaja tikke otsimas ning küünlad, mis tordile olid mõeldud võtsin ka juba peidukohast välja.

Igaks juhuks numbrilisi küünlaid ma ei ostnud, ses mine tea äkki oleksin muidu unise peaga numbrid tagurpidi tordile pannud ja vaevalt keegi selle üle rõõmustanud oleks.

Hommikul õnneks ärkasingi mina kõige ennem üles.

Hiilisin kööki, panin küünlad tordile ja koogi peitsin ahju. Igaks juhuks, et kui sünnipäeva laps peaks enne äratuskella ärkama. Ise aga hiilisin magamistuppa tagasi.

Kui sünnipäeva laps ärkas ja vetsu läks, jooksin mina kiiresti kööki, süütasin küünlad ja panin koogi laule.

Unise sünnipäeva lapse  talutasin kättpidi  laua juurde ja soovisin talle õnne.

Kui küünlad said puhutud, hakkas suitsuandru omalt poolt sünnipäeva lapsele oma kriiskava häälega laulma.

Kell liikus aga halastamatu kiirusega edasi ning peale megamõnusat kaisutamist  läks minu teine pool tööle ja mina pugesin suure teki alla.

Nüüd siis tõmban natuke hinge ja peagi lähen poodi, et kingitus koju tuua ja õhtul jätkata sünnipäeva tähistamisega, mille sisse kuulub loomikult ka väljas söömine.

Mmmm, ainuüksi mõte megaheast sushist ja nuudlitest paneb mul juba praegu sülje jooksma.

Katike