Saturday, 20 September 2014

Nägin madu

Heips!

Ma käisin eile seenel.  

 Jälle.

Nii mõnus on ikka metsas olla ja seda enam, kui igal sammul on seened, mis lausa kisendavad, et korja mind ja korja mind.

Eile käisime siis kahes metsas. 

Esimeses sai ämber küll juba peaaegu täis, kuid läksime siiski veel ka teise metsa. 

No nii igaks juhuks.

See teine mets oli tõeliselt ilus!

Kuigi seeni oli vähe, oli seal meeletult palju kaljusid, mida mööda sain turnida. Sellest turnimisest andsid minu põlevad täna hommikulgi veel  tunda.

Lisaks kaljudele oli seal ka suur järv, mis pakkus meeletult ilusat vaatepilti.  

Olin nagu paradiisi

Kaljud, vesi, kanarbik, samblad, mõned seened, põdra kaka ja  pohlad pakkusid tõelist loodusenaudingut.

Kuigi jah need pohlad olid nii valmis ja tumepunased, et kui ma need endale suhu pistsin tekkis küll tunne, et ma saavutan vist kohe päris korraliku joobeastme. 

Kogu see metsas käik olekski võinud lõppeda nii idülliliselt, kui ma poleks näinud ussi.

Appi, kui jube see oli!

Jalutasin ja järsku kuulsin mingit susinat ja kui ma endast meetri kaugusel asuvat männipuud vaatasin, nägin ma selle taha väänlevat ja susisevat  musta ussi minemas.

Oee, kui jube see oli!!!

See oli minu esimene uss, keda ma oma elus näinud olen!

Mul tõusid kõik karvad, mis mul üldse kuskil keha peal on püsti ja nii ma siis seisin oma püstiste karvadega seal ja tõstsin hädakisa, et siin on uss.

Lihtsalt jube!

Lisaks karvadele mis mul vähemalt 15 minutit püsti olid ja ma juba kartsin, et need enam ei lähegi tavaolekusse tagasi, tuli mul suurest ehmatusest ka higi välja.

Sellega muidugi oli minu seene korjamine ka korjatud. 

Näitasin ainult jalaga, kus mõni seen oli, kuid ise ma enam ei kummardanud neid võtma.

Kui ma praegu sellele veel mõtlen, hakkab mu karvapüstitaja lihas taas tööle.

Vastik kohe!

Aga õnneks on nüüd mul need seened kodus ja ootavad, millal ma neid purki pistma hakkan.

Nii tore on ikka selliseid kodukana toimetusi teha, mis siis, et korter on juba kolmandat nädalavahetust seenelõhna täis, nii, et sellest tekib varsti juba üleküllus.

Katike

No comments:

Post a Comment