Heips!
Oeh, kui asjalik ma täna olen olnud.
Kes see ikka koera saba liigutab, kui koer ise, võiks nüüd minu puhul vanasõna kasutada.
Nimelt käisin ma täna seenel.
Nii mõnus oli metsas olla ja seeni korjata. Just korjata, sest seeni oli ikka tõeliselt palju.
Ühe koha peal laius 20 kivipuravikuga seeneala, justkui keegi oleks sinna seeneseemet visanud.
Kodumaal olles olen ma harjunud, et mets on nagu mets ikka, selline tavaline ja üsna tasapinnaline.
Täna aga tuli mul suurest kajust üles ronida, sest seeneahnus oli mul nii suur. Eks selle ronimise käigus sai nii mõnigi kilokalor kulutatud.
Lisaks seentele oleks ma koju võinud ka liha tuua.
Nimelt usinalt seeni korjates kuulsin ma järsku sahinat. Kui pilgu maast tõstsin, seisis peaaegu minu jalge juures kährik, kes vaikselt minust eemaldus. Tema vist mind nii väga ei märganudki.
See seente korjamine oli muidugi päeva kõige kergem osa. Ka puhastamine ei valmistanud mulle raskusi. Kuid edasine oli juba keerukam.
Üks panni täis läks kastmeks, aga edasi...?
Ega siis muud kui marineerida.
Loomulikult puudus mul igasugune eelnev kokkupuude marinaadi tegemisega.
Küsisin siin retsepti ja nõu tarkadelt inimestelt, kuidas seda marinaadi teha tuleb, samuti piilusin interneti avarustesse.
Alustasin tublisti, mõõtsin kõik vajalikud kogused potti nagu retseptis oli, kuid hiljem, kui maitsema hakkasin lisasin veel äädikat, siis soola, siis suhkrut ja noh seda ringi kordasin ma kolm korda kindlasti.
Nüüd on nad kõik mul seal purgis ja eks näis, mis üllatus mind siis ootab kui ma ühel hetkel need seenepurgid lahti teen.
Igatahes tasus see metsas käimine ära. Nii seente saamise mõttes kui ka nende kalorite mõttes, mis sinna metsa jäid. Ning loomulikult selle mõnusa looduse pärast.
Nii, et kõik seenele!
Katike
No comments:
Post a Comment