Heips!
See jutumull on pühendatud minu kokandus rubriigile.
Eelnevalt olen vist seda juba kirjutanud, et mul puudus väga kaua aega köögist tainarull.
Nüüd on see lõpuks olemas, kuna ühel hetkel läks seda mul ikka väga tihti vaja ja see pudeli kilekotti mässimine tüütas mind juba ära.
Kuigi tänu sellel, et mul ei olnud enne tainarulli, tean teistele soovitada, et väga hea tainarulli asendaja on klaasist pudel.
Kuid asja ajab ära ka plastikpudel, kui see on vett täis pandud.
Mõlemate puhul mässisin ma nad enne tainaga kokku puutumist kilekoti sisse, et nagu vähe viisakam ja toidusõbralikum asi oleks.
Nüüd aga tunnen ma puudust lihavasarast.
Juba pikemat aega oli mul snitsli isu.
Kuid no millega sa seda liha tambid, kui lihavasarat ei ole?
Ja rusikad ei ole mul ka nii tugevad, et need selle tööga hakkama saaksid.
Kuid, oh seda õnne, kui kodus on ehitaja.
Nii leidiski minu teise poole ehitustööriistade hulgast haamer kööki oma tee.
Taakord kilekott abimehele ümber ja peagi oli snitsel valmis.
Ja tulemus oli hiljem vägagi snitsli sarnane.
Eks see õigeta asjade puudumine toobki inimese loovuse esile, tuleks nüüd selle kohta öelda.
Nii tegelikult on iga asjaga. Oi kui lihtne on öelda, et mul ei ole seda ja teist ja kolmandat ning nüüd ma ei saagi mitte midagi teha. Selle suure vabandamise najal on muidugi lihtne edasi istuda.
Kuid tegelikult peaks me just siis hakkama mõtlema, et kui ei ole,siis kuidas ma selle probleemi lahendaksin, et saaksin siiski soovitud lõpptulemuse.
Oluline pole ju, kuidas asju tehakse, vaid see, et nad tehtud saaksid ning mida originaalsemat me asju lahendame, seda huvitavamaks meie maailm muutub.
Mitte et minu tainarulli ja lihahaamri puudumine nüüd maailma väga huvitavaks oleks muutnud, kuid eks te saite mu mõttest aru küll, mida ma öelda tahtsin..
NB! Õigekirja sõpradele tuleks nüüd vist öelda, et jah ma tean,ei ole olemas tainarulli vaid on olemas taignarull. Lihtsalt minu kodukohas on kõigil tainarull....
Katike
No comments:
Post a Comment