Heips!
Minu eilne päev möödus metsas seeni korjates.
Isver kui mõnus ja lõõgastav tegevus see ikka on. Inimene, eriti kohe naised on kohe korilasteks loodud.
Kui me siis oma seenesaagiga koju tulime ja ma suurema osa neist juba ka potti keema olin pannud, hakkasin pannkooke pannkoogitordi jaoks tegema.
Munad olid suhkruga juba poolenisti vahustatud, kui avastasin, et minu jahutagavarad on suht otsas.
Kuna kell oli just kuus saanud, ei olnud mul võimalik ka poodi minna. Siin ju pannakse nädalavahetusel poed nii vara kinni.
Ega siis muud, kui läksin naabrinaise ukse taha.Uksele aga ilmus tema mees.
Oeh, oleks ma seda teadnud, et tal nii ilus mees on!
Ma oleks kohe midagi ilusamat selga pannud, mitte higise näo ja sassi juustega seenelõhnast läbiimbunud riietega seal seisnud.
Õnneks aga oli neil jahu, kuigi ka nemad olid pannkooke just küpstanud.
Täna jahu tagasi viies visakasin enne nende ukse taha jõudmist ikka peeglisse ka pilgu, et noh nii igaks juhuks.
Aga oleks ma seda tõesti varem teadnud, et tal nii ilus mees on, mul oleks juba varem jahu või sool või kasvõi suhkur otsa saanud.
Katike
No comments:
Post a Comment