Heips!
Ma kohe olen täna natuke rõvedal lainel, mis puudutab inimese elu.
Hommikul postitasin ma fb-sse kui palju higi(mehed 14000 ja naised 1200 liitrit) ja kui mitu liitrit (tervelt liitri jagu) kõhugaase hingab inimene sisse päeva jooksul.
Ja praegune jutumull hakkab endast sisaldama seda, kui palju DNA-d me enda kohta iga päev igale poole edastame ning kui palju pisikuid ikka meie ümber on.
Hommikul vetsus käies voolab meie dna mööda kanalisatsiooni alla, samuti läheb osake meist kraanikausist alla, kui nägu peseme.
Lisaks naharakkudele voolab torudest alla koos hambapastaga ka toidujäätmeid koos meie sülje ja verega, kui igemed veritsevad.
Edasi jagame me oma keharakke riideid vahetades.
Voodisse, põrandale, trepikotta, bussijaama, no ühesõnaga igale poole, kus me ennast natukenegi liigutame.
Elu jooksul kaotab mees 58kg ja naine 62kg naharakke.
Söömise ajal satub samuti meie pärilikku infot igale poole. Eks sellepärast olegi mõistlik, kui ikka igal inimesel on oma kindel kohvikruus ja nõud.
Kõige rõvedam on muidugi poes käia.
Sealsed pakendid on ju eelnevalt teiste inimeste dna-d täis ja oi kui räpane on veel raha, mida me puutume.
Ma ei saa nendest inimestest aru, kes käivad väljas ja tuppa tulles käsi ei pese.
Jubeeeee....!!!!
Välja minnes katsume ju ukselinke, poes toidukorve (on keegi näinud, et neid toidukorve keegi puhastaks, desinfitseeriks?), erinevaid pakendeid, seejärel asetame toidu kassalindile ja paneme hiljem selle sealt omale kotti koos miljoni bakteriga. Ja loomulikult see räpne raha, mille siis kassiirile anname ja vastu võtame.
Ja kui nüüd mõelda veel seda, et me oleme poest ostnud midagi, mida kohe tarbima hakkame oma mustade kätega, siis on ikka jube küll.
Kuigi tunnistan üles, et eks ma ise ka ikka aegajalt joon poest ostetud mahla kohe pakist, kuigi tean, et seda ei tasuks teha.
Sama lugu on ju ühiskasutatavate vetsudega. Ka need pole eriti puhtad(kuigi mõned on ikka palju puhtamad, kui inimeste enda isiklikud potid kodus. Kas teie teadsite seda, et kõige rohkem pisikuid vetsupotil asub mitte prill-laual või poti sees vaid nupul, kust vett peale vajutame ja kui palju on neid inimesi, kes seda nuppu kodus pesevad?) ja neisse jätame me samuti väga palju oma dna-d.
Ja kui me ühistrantspordiga veel liigume, no see on umbes sama ju kui prügikastis istuda.
Ma muidugi meeletult pooldan ühistrantsporti ja selle kasutamist, kuid kui mõelda kui räpane koht see on, siis on natuke ebemeeldiv küll sinna toolile istuda, kus võivadki olla need mustmiljon keharakku, mida inimesed endast kogu aeg maha jätavad. Ja siis tassin ma need veel hiljem endale ka koju...
Väkk..!!!
Oma dna-d jagame me aga igal võimalusel.Sest juuksed, mis meil peast kukuvad on ju samuti seda pärilikkust täis. Või kui mõnel tipkal murdub küüs...
Või kui me nina nuuskame.
Ja meie näpujäljed.
Ehk siis kuigi me saame olla reaalselt ainult ühes kohas korraga, on meid tegelikult igal pool. Tuleb lihtsalt meie osakesed kokku koguda.
Ja oi kui rõõmus ma selle üle oleks, kui inimesed hakkaksid mõistma, kui oluline on käsi pesta!
Siis muutuksid ka paljud kohad palju puhtamaks.
Katike
No comments:
Post a Comment