Saturday, 12 April 2014

Jälle natuke kodusem...

Ahoi!

Hommikul kirjutasin, et veedan oma tänase päeva diivanit soojendades, aga läks natuke teisiti.

Kuna meil on endiselt käsil korteri sisustamine, siis täna sai siia jälle midagi toredat ostetud.

Kui me korteri alguses kätte saime, oli meil siin ainult neli seina ja köögimööbel, mis aga on igas Soome korteris juba standartselt sees.

Esimesetel päevadel, kui koristamas ja seinu käisime värvimas, tundus asi isegi natuke nutune, et kuna siia kõik need asjad saavad muretsetud.

Just nimelt muretsetud, sest siis tundus, see mõte, et korteris oleks laud, voodi, ja toolid, diivan täiesti ulmelisena.

Kuid muretsemiseks tegelikult ei olnudki väga põhjust, sest kuidagi kiiresti ja sujuvalt on mõlemad toad asju täis.

Meie esimene söömine nägi korteris välja nii.

Kuna meil oli nii või naa suuremat potti vaja, mis meil siiani oli, läksime poodi ja ostime poti. Samuti otsime me lusikad ning söögiks piima ja hommikusöögihelbed.

Ja nii me siis oma esimese lõuna siin pesas maha pidasimegi. 

Korda mööda sõime me hommikuhelbeid suuret 10 liitrisest potist, istusime põrandal ja vahtisime nelja tühja seina.

Kuid vaadatamata sellele, oli hea tunne, sest lõpuks ometi olime oma pesas ja see söök maitses kuidagi imeliselt hea sealt potist.

Edasi läks kõik juba kuidagi sujuvamalt. 

Samal või järgmisel õhtul õnnestus meil juba ka nurgadiivan osta. 

Ning mõte, et alguses peamegi vast paar kuud sellel magama, jäigi ainult mõtteks, sest peagi oli teises toas ka voodi.

Kõige rohkem aega on läinud meil aga söögilaua ja toolidega.

Söögilaua, tooli ja ka arvutilaua funktsiooni täitis meil ikka  üsna pikka aega üks ja ainuke tool.

Vajadusel oli see meil siis söögilaud, kuhu tegelikult täitsa ideaalselt mahtus kaks taldrikud ära, siis oli see meil arvutilaud ja tuleb tunnistada, et nii mõnigi kord vedelesid sellel tool-laual ka jalad.

Kuid nüüd on meil olemas laud ja oh seda rõõmu, täna õnnestus meil leida ka äärmiselt ägedad toolid. 

Tänase õhtusöögi saime me veeta juba nii, et me mõlemad istusime  korralikult toolidega laua taga ja sõime.

Kuigi jah tuleb tunnistada, et nende toolide ostmisega kaotasin mina oma peremehe koha laua taga. Ehk siis kui siiani oli minul au ja uhkus istuda laua otsas nagu peremees, siis nüüd seda võimalus mul enam ei ole.

Kuid vaatamata sellele, et mina enam peremehe kohal ei istu on kodu jälle natuke kodusem ning natuke rohkem jälle meie nägu.

Ning lisaks toolide ostule, jõudsin ma valmis küpsetada ka koogi, mida siis hiljem saab laua taga süüa.

Nämma!

Katike

No comments:

Post a Comment