Ahoi!
Oi, kui täis minu kõht on ja kui raske on olla.
Käisin täna Hiinakas sushit ja megahäid nuudleid söömas.
Ja teada on ju see, et kui mina juba välja sööma lähen, siis teen seda kogu raha eest.
Tegelikult tahtsin ma kirjutada aga sellest, kui mõnus koht see oli.
Teenindus oli super ja kogu miljöö samuti. Hiina tsink-plek-pangi muusika, mis taustaks mängis, ei hakanud samuti kõrvadele vaid oli pigem mõnus vaheldus raadiost tulevatele igapäeva hittidele.
Ja loomulikult see maitsev riis!
Igatahes leidsin mina oma menüüsse uue lemmiksöögi, milleks on sushi tuunikalaga, ehk siis tavainimese keeles riis tuunikala kreemiga.
Nämma!
Kuigi jah tuleb tunnistada, et vaatamata sellele, et ma sõin viis tundi tagasi, on minu kõht siiani nii suur nagu õhupall ja jube raske on olla.
Vahel tuleb endale ikka lubada sellist luksust, et minna siin välja sööma, kuigi jah arve numbrit ei tohi kaua vaadata, sest muidu tekivad süümekad.
Lisaks mõnusale söögielamusele, sain ma kolada täna mööda kirpareid (kaltsukiad).
Loomulikult oli see ka omaette elamus, sest nii vahva on ikka vaadata ja näppida igasugu asju, mis sinna müüki on toodud.
Ja mida rohkem ma neis käin, saan ma aru, et uus pood, peaks olema täiesti viimane koht, kuhu asju minna ostma.
Suur kirpari ralli lõppes sellega, et minul on nüüd kodus megasuur lauamängude raamat, mida lapsepõlves kunagi mängida sai.
Ning oi kui uhke tunne oli kassas seista selle raamatuga ja näha, kuidas lisaks minu silmadele särasid ka ühe tüdruku silmad, nii suurt raamatut nähes.
Tänane õhtu kulgeb igatahes lauamängude saatel.
Ning lisaks sellele, et mängida on mõnus, arnedab see ka minu soome keele oskust, sest juhised on soome keelsed.
Nii, et kui ma muid sõnu ja väljendeid selgeks ei saa, siis varsti oskan vähemalt öelda, et mäng on läbi või jäta üks käik vahele...
Katike
No comments:
Post a Comment