Ahoi!
"Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud..."
Sellist tunnet on mul elus ikka väga tihti olnud, kui ma tunnen, et olukord, milles ma viibin, pole just see, mida ma tahaksin.
Üldiselt tekib mul siis see tunne, kui minu vajadused on rahuldamata ja minu unistused ning reaaslsus omavahel ei klapi.
Kuid on ka olukordi, kus ma ei teagi mida ma tahan.
Kui ma olen sattunud sellisesse mitte minu jaoks rahuldavasse olukorda, siis hakkan ma mässama.
Siis on mul sada häda ja kõik häirib mind.
Tavaliselt häirivadki mind siis täiesti mõttetud asjad ja üldjuhul ikka need, mis on teistega seotud. Enda valesti käitumist on mul raske näha või õigemini sellises olukorras ma ei tahagi seda näha.
Kuid eks terve see elu on just meie enda kujundada.Ei saa teisis süüdistada, kui endale nii hästi ei lähe, kui tahaks.
Oluline on siiski ka unistada, isegi kui need unistused alati täide ei lähe.
Ning vahel tuleb oma unistuste maailmast ka maapeale tulla ja vaadata,milline on tegelik olukord.
Selle tegeliku olukorra puhul tuleb endale tunnistada, isegi, kui see on väga raske ja valus, et asjad ei pruugigi nii olla nagu lootsime.
Nähes seda reaalsust, tuleb sellega ka leppida ja leida uus tegutsemis viis, mis suudaks meid viia meie unistustele siiski jälle natuke lähemale.
Sest kehtib ju ikkagi tarkuse tera, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Ja kui endal jääb jõudu ja tahtmist väheks, tuleks teistelt abi paluda.
Kuigi minu puhul see abi palumine ei tuletavaliselt hästi välja...
Katike
No comments:
Post a Comment