Ahoi!
Kui siiani on minu päevad siin Soomes möödunud üsna tubaselt, siis eile "pääsesin" ma koduarestist ja käsin väljas.
Ja eilse väljaskäimise tagajärjed on minu kehal ilusti ka näha.
Olen nagu leevike- punase rinnaesisega. Lisaks sellele on mul püksid ka ilusti jalga päevitatud ja jalad on poolenisti punased. Nii, et kure ja leevikese segu olen nüüd.
Ühesõnaga käisin eile päikest võtmas ja oma esimesed vees mulistamised sain ka tehtud.
Igati mõnus oli!
Eriti meeldis mulle see koht.
Tegu oli tehisjärvega, mille kaldad olid korralikult niidetud ja hooldatud ning kõik inimesed tundsid seal ennast mõnusalt, olenemata vanusest ja soost.
Ja õnneks leidus rannas ka minust valgemaid inimesi. Ja loomulikumalt ka pruunemaid.
Silma jäi eriti üks mees, kes oli nagu sokolaad ja noh nii mõnigi neeger oli tulnud samuti rannailma nautima. Kusjuure veel dressidega.
Lisaks rannas olemisele, sain ma nautida ka saunamõnusid.
Paar jutumulli tagasi rääkisin ma et mul on raske võõrastega asju jagada ja nüüd käin veel ühissaunas, olles teadlik et eelnevalt on seal võõrad inimesed käinud.
Aga sel hetkel seal olin mina sauna vallutaja ja ma tundsin seal ennast nagu kala vees ning muu mind ei huvitanud.
Areng missugune onju!?
Tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest rääkida vaid sellest , et et peale ranna- ja saunamõnusid oli mul päris huvitav vestlus ühe meesterahvaga.
Ja meie vestlusest jäi mulle eriti meelde üks tema mõte.
Tark, nagu ma vahel püüan olla, olin ma ka eile õhtul ja nii me siis rääkisimegi maailmaasjadest. Noh päris poliitikani me küll ei jõudnud, kuid nutitelefonidest ja laste tarkusest ja suhetest rääkisime küll. Ja surmast ka.
Ja mida tema ütles.
Tema oli nagu ka mina arvamusel, et maailm on ikka natuke hukas küll ning, et me inimesed ise hävitame seda ja tegelikult siin elus on kõik tasakaalus või noh vähemalt peaks olema, kuid praegu on toimumas just see, et tasakaal hakkab paigast ära minema.
Ja siis ta ütles, et tema arust on inimeste tuhastamine vale, sest see viib ka asjad tasakaalust välja.
Öeldakse ju, et mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama. Kuid meie tuhasatame inimesi ja ei lase neil enam mullaks muutuda. Seeläbi ei tooda me ka uut pinnast, mulda, ega lase uuel elul areneda.
Ma pole ise varem sellise mõttekäigu peale tulnud, kuid nüüd tundub see see tema mõtte ikka vägagi õige minu jaoks.
Vot, mida kõike me veel teada ei saa.
Ja taaskord tuleb tõdeda seda, et mida rohkemate ja erinevate inimestega suhtled, seda rohkem see sinu maailmapilti rikastab.
Katike
No comments:
Post a Comment