Tahan olla rohkem kui sõber Katike!!!

Heips!

Praegu tahaks karjuda ja nutta!

Ja seda kohe nii  kõvasti teha, et terve maailm kuuleb!

Mulle meeldib, kui inimesed minu ümber on õnnelikud ja kui ma ise olen ka õnnelik.

Mulle meeldib, kuid inimesed üksteist leiavad ja armastavad.

Mulle meeldib olla armastatud ja ise kedagi armastada.

See on minu jaoks nii müstiline ja ilus, et kui kohtuvad kaks inimest, kes enne olid täiesti võõrad, et siis mingi ime läbi ühel  hetkel võib neist saada paar, armastjate paar, abielupaar, perekond.

Kuid kas see müstika ja ilu saab iga inimesega olla?

Kuidas seda müstikat tekitada saab??

Ma ei tea sellele küsimusele vastust, kuid ma tahaks teada.

Tahaks teada juba sellepärast, et siis ei oleks nii valus!!!

Ja miks ma siis täna karjuda ja nutta tahaks?

Aga sellele inimlikul põhjusel, et mul on tunded...

Mul on tunded, mis tahaksid arenenda millekski enamaks, kui sõprussuhe!

Ja kui ma nüüd aus olen, siis need tunded ongi juba enamaks arenenud...

Kuid...

Kuid millegi pärast on tunne, et keegi sealt kuskilt tahab, et asi jääb ainult sõpruseks...

Sest seda müstikat ja ilu on tõsisema suhte jaoks vist kahjuks  liiga vähe..

Hetkel..

Minu roll selles inimese elus saab vist olla ainult sõbra oma, sõber Katike.

Mind ei häiri see, et ma võin jääda ainult sõbraks selle inimese elus. Ei, selle üle on mul hea meel, sest ma ei tahaks seda inimest oma elus kaotada.

Meie pikaajaline tutvus ja suhtlus on minu jaoks nii olulised, et ma tahan seda jätkata ja ma tean ka seda, et ka tema tahab...

Kuid valus on sellepärast, et minu unistused on taaskord purunenud...

Ja teada ju on, et ma olen suur unistaja.

Ma tahan olla midagi enamat kui sõber Katike!!!

Ma tahan teha seda inimest õnnelikuks!

Ma tahan olla ise õnnelik!

 Ma tahan olla kallis!

Ma tahan olla musi!

Ma tahan olla  kallis naine Katike!

Katike