Tsau!
Unistamine on üks maailma mõnusamaid tegevusi.
Ja unistamise puhul on suureks plussiks veel ka see, et seda saab igal ajal teha ja see on täiesti tasuta. Õnneks ei ole mitte keegi seda veel maksustanud!
Mina olen üks megasuur unistaja.
Mulle meeldib unistada ja fantasseerida asjadest, mis ja kuidas võiksid olla.
Kui ma kohtun uute inimestega, siis ma hakkan koheselt fantasseerima ja unistama, kuidas ja mismoodi minu suhtlus selle inimesega edaspidi välja näeb. Ma hakkan ette kujutama, millist elu see inimene elab, milline on tema argipäev ja milline on tema kodu.
Mida rohkem ma inimest tunnenn ja mida rohkem ta minu südamesse poeb, seda enam muutuvad need unistused intiimsemaks ja sügava sisulisemaks.
Ma hakkan endale ettekujutama erinevaid situatsioone ja neid oma peas läbi mängima. Tihti mõtlen, et mis oleks võinud olla siis ja mis sis, kui mina või tema oleks hoopis niimoodi käitunud.
Unistada on tore ja hea.
Kuid iga hea asjaga kaasnevad ka riskid.
Nii ka unistamisega.
Mina võin ju oma unistustes luua ideaalse maailma,kus kõik toimib ja kus kõik ongi nii ilus nagu mina tahan.
Kuid kas see unistuste maailma ka päriselt eksisteerib ja toimib on juba hoopis teine teema.
Vahel teevad meie unistused meile haiget.
Seda sellepärast, et me unistamegi nendest ilusatest asjadest, millest puudust tunneme ning soovime kogu südamest, et need täituksid, kuid meie unistused ja soovid ei pruugi teise poole unistuste ja soovidega ühtida.
Ja kas üldse see teine pool teab meie soovidest, unistustest?
Enamus lahkhelisid saabki ju sellest alguse, et üks on mõelnud enda jaoks mingid asjad selgeks, ja eeldab, et teine pool ka sellest aru saab ja need unistused täidaks. Kuid minu teada pole veel mitte keegi meist mõtete lugeja.
Jah, ka mina olen korduvalt ja korduvalt saanud haiget just sellepärast, et olen loonud endale oma unistuste maailma, kus kõik on nii ilus ja hea nagu mulle meeldib.
Ja ikka ja jälle juhtub see, et kahjuks ei tee alati reaalsus ja unistused omavahel koostööd.
Kukkuda oma unistuste maailmast reaalsusesst teeb vahel väga haiget!
Ja see kukkumine paneb ka alati mõtlema
Paneb mõtlema, kas minu unistused olid siis liiga kõrged või on tegu reaalsusega, kus minu unistused ei saagi kunagi täituda?
Vaatamata korduvalt haiget saamisele ja tundes, nähes oma purunenud unistuste kilde, ei loobu ma iial unistamast!
Ehk ei olnud praegu nende unistuste jaoks õige aeg ja koht, kuid kui saabub õige aeg ja koht ning õige inimene, siis täituvad ka kõige pöörasemad unistused!
Katike
No comments:
Post a Comment