Ahoi!
Minu sõbrannad pole mind juba aastaid normaalseks pidanud, kui nad seda kunagi üldse teinudki on.
Peamiseks põhjuseks on minu teistmoodi maailmavaade ja ökondus.
Ega ma nüüd mingi tubli roheline inimene küll ei ole, kuid loodan, et minu areng on sinnapoole teel.
Näiteks olen ma hakanud prügi sorteerima. Paberid on mul alati ahju või vanapaberisse läinud, kuid nüüd olen hakanud ka pakendeid eraldi kotti panema. Kõik muu ülejäänud jama läheb endiselt ühisesse prügikotti. Kuigi kujutan ette, et eeskujulikud prügisorteerijad kisaksid praegu õudusest, kui nad seda kuuleksid, loeksid.
Aga ma arenen ja see on ju kõige olulisem!
Lisaks ökondusele on igasugused tšakrate teemad minu jaoks ka südamelähedased.
Olen oma kehaga üsna hea sõber ja kuulan enamajaolt alati, mida ta mulle ütleb.
Näiteks kui ta ütleb, et öösel on vaja ära süüa üks praemuna, siis seda tuleb ka teha või kui minu keha kisab, et oot, oot , äkki peaks nende küpsistega natuke piiri, siis seda püüan ma ka teha.
Tuleb tunnistada, et sellel talvel või õigemini kolmel viimasel kuul, ma oma keha väga kuulanud pole.
Eks ta ikka on mulle märku andnud, et võiks midagi muuta ja see toit ei meeldi ja natuke jalutamist ei teeks paha, kuid millegi pärast olen neid hüüdeid eiranud.
Ja nagu ikka, kui keha ei kuulata lõppeb see haigusega, nii sain minagi oma haigused kätte.
Aga nüüd on kevad ja oi, kui indu täis ma olen, et teha oma kehaga koostööd ja olla jälle tema parim sõber!
Sidrunivesi on nüüd iga päevaselt minu asendamatuks joogiks. Ning täna oleksin ma lausa ökokosmeetikamuti tiitlit väärt!
Minu peas on praegu munamask, ja minu nägu on nagu tulnukal, kellel parasjagu nahka üle kõrvade tõmmatakse. Nimelt on tegu munamaskiga, mis minu näolt koorub.
Täna on tegu minu näol ja peas küll poe munadega, kuid õnnelike kanade munad ootavad külmkapis oma järjekorda.
Ja tšakratega sai ka täna natuke suhteid soojendatud.
Nii, et kevad võib tulla ja ökokosmeetika ralli jätkub!
Katike
No comments:
Post a Comment