Friday, 22 March 2013

Kevade tulek

Heips!

Fööniks on taas tuhast tõusnud ehk siis olen taas arvutimaailmas tagasi. 


Minu eemaloleku põhjuseks oli gripp, mis mind sõna otseses mõttes jalust võttis.

Laupäeva hommikul tabas mind poolelt sõnalt hääle kadumine. Minu kõlava hääle asemel oli  nüüd vahelduva eduga piiksuv ja kähe mehine hääl, mida aegajalt ilmestasid vaikuse hetked, kus siis püüdsin käte ja jalgadega ennast kuuldavaks ja arusaadavaks teha.

Kuid see oli alles asja algus...

Hääle kadumisele järgnes palavik, mis aga ei tahtnud mitte kuidagi taanduda. 37,8 oli minu stabiilne temperatuur paar päeva. 

Kraadiklaasist ja kuumast teest ja villastest sokkidest said minu parimad sõbrad! 

Hääle tagasi saamiseks istusin laupäeva õhtul jalgupidi tulikuumas sinepivannis ja jälgisin, kuidas minu 10 varbakest aina punasemaks ja punasemaks muutusid.

Sinepivann oli tõesti nagu rusikas silmaauku, sest hommikuks oli hääl juba enamvähem äratuntav ning ma suutsin juba ühtlasel hääletoonil konstrueerida pikki lauseid.

Kuid hääle tagasi tulekuga ei kadunud palavik, hoopis vastupidi. Palavik aina tõusis. 

Teisipäeva hommikuks oli minu haiguste nimekirja lisandunud veel ka nohu. Ja kuna kevad oli kohe, kohe ukse taga, siis tundsin ennast kui esimest kevadekuulutajat, sest nohu oli lihtsalt nii jube ja voolas minu pisikesest ninast  nii nagu kevadisest kasest jookseb mahla.

Ning enne kui minu nohumaraton läbi sai, jõudis minu kehatemperatuur  38,8  kraadi saavutada.

Nähes seda temperatuuri teisipäeva hommikul, hakkasin juba kartma, et kas ma üldse enam kevadet näen...
Pole ma ju aastaid nii kõrges palavikus olnud.

Kuid kolmapäeva hommikul oli kevad käes, nohu peaaegu läinud ja palavikkki alanenud!

Ja eile saabus päev, kui hommikul vaatas mulle peeglist vastu üsna inimliku ja terve näoga neiu.

Nii, et on mida tähistada! 

Tähisame minu haiguse kadumist ja kevade algust!

Kuid säärejooksu kevade tuleku puhul vist veel väga näidata ei taha, sest miinuskraadid on üsna krõbedad ja haige olemise tunne veel  ka üsna hästi meeles.

Kuid vaatmata sellel, et karupüksid on jalas, saab hing ikka rõõmustad, et kevad on saabunud ja tervis jälle korras!
Ja peagi saabub ka see soe kevad...

Katike

No comments:

Post a Comment