Heips!
Eile oli minul nostalgia hetk.
Nimelt külastasime lehekülge nimega orkut.com.
Uskumatu, aga alles mõned aastat tagasi, kasutasin ma seda portaali ikka väga usinalt, kuid nüüd tundub, see tõeline ajaugu olevat.
Aeg ja asjad, mida tarbime, muutuvad ikka nii ruttu.
Kuigi mina olin oma konto enda arust ära kustutanud, oli sealt vägagi lihtne mind üles leida ning näha pilte, mida ma sinna postitanud olen.
Ootamatult leidsin isegi oma eelmise kooli lehekülje, kus oli näha väga palju tuttavaid ja toredaid nägusid.
Ja ega tõesti pole vahet, mis portaali ma kasutan või mida ma internetis teen, see kõik jääb nagunii sinna ikkagi alles.
Õnn oli, et mina ei olnud sinna lisanud mingeid pilte, mille üle ma häbenema peaks. Kuid kahjuks on tänapäeval ju nii palju neid juhtumeid, kus noored riputavad mingisse portaali ebasüntsaid pilte ja arvavad, et kui nad need ära kustutavad ja enam seda portaali ei kasuta, on need läinud, aga võta näpust, kõik on alles...
Internetti jääb kõik alles!
Kas sa kasutad või ei kasuta seda portaali, oled sa elus või surnud, aga internetti oled sa jäädavalt salvestatud...
Selle nostalgia hetke puhul oli muidugi vahva see, et nii tore oli ennast vaadata ja lugeda, mida ma aastaid tagasi mõtlesin.
Ja tuleb tunnistada, et kuigi ma ei tundu endale vanana, siis neid pilte vaadates ja teades, milline vaatepilt, mulle igahommikuselt peeglist vastu vaatab, siis jah, aeg hakkab vaikseltka minuga juba oma tööd tegema...
Katike
No comments:
Post a Comment