Armumine võlu ja valu

Heips!

Kevad ongi kohe, kohe käes. Kuigi kalendri järgi saabus see juba mitu päeva tagasi, siis väljas käies väga ei julge veel öelda ja tunda, et ta kohale  on jõudnud.

Koos kevade saabumisega, saabub ju ka see ilus aeg, kui mehed hakkavad silmadega otsima miniseelikuid ja naised õhkavad iga järele vaadatud pilgu järgi.

Ja siis peagi lendavadki liblikad nii õhus kui ka kõhus...

See on ikka tõesti uskumatu, kuidas naistele mõjuvad ilusad sõnad ja igasugused lubadused.

Ma julgeks öelda, et kõik naised on naiivsed, kes vähem, kes rohkem. Kuid kui mees leiab naise õrna koha üles, siis sulavad naised ikka nagu sulavõi.

Ma tean enda käest seda, kuidas mulle mõjuvad ilusad sõnad ja lubadused. Kuigi eks ma olen ikka elu jooksul aru ka saanud, et kõik sõnad ja lubadused ei ole alati vettpidavad, on neid ikka kuramuse hea kuulda.

Suhete alguses on alati see, et mees tundub nii ideaalne olevat...

 Ta pöörab tähelepanu ja hoolitseb, saadab ilusaid smse, helistab, viib välja, jalutab käest kinni, kallistab ja suudleb, võtab kaissu, hellitab, teeb kingitusi ja on alati olemas.

Oeh...

Ja siis veel need ilusad sõnad ja lubadused ja kiitused, kui ilus ja eriline naine ma ikka olen...

Oeh, see võtab ju kohe jalust nõrgaks.

Ainult päris tundetu inimene suudaks jääda selle kogu komplekti juures, mida mees alguses pakub tundetuks ja tuimaks.

Eks meeste puhulgi toimib see, et kui naine neid hellitab ja rohkem tähelepanu pöörab ja üllatab neid, siis nad naudivad seda samamoodi nagu kass päikesepaistet.

Kuid mehed ei näita seda ju nii välja. Nemad ei lähe sellest kohe oma sõpradele sädistama nagu naised  seda teevad. Ja ega mehed ei topi ka fb-sse postitusi, et tunnen ennast nii õnnelikuna ja olen armunud ja elu on ikka nii ilus.

Naised aga sädistavad, tahavad tervele maailmale kuulutad, et neil on suhe ja nad on nii erilised, sest mees ju aina kinnitab seda igal hetkel.

 Ning loomulikult on naistel vaja ennast siis veel rohkem eksponeerida ja üles lüüa mehe jaoks ning ka sõprade jaoks teha mõned pildid, kus on näha, et see naine on küll kõrvuni armunud.

Jah, eks ta ilus ja tore on see kõik, kuid ühel hetkel saabub hall argipäev.

Ja see on juba hoopis midagi muud.

Kui enne tundus see mees olevat maailma parim, nii tähelepanelik, nii hooliv, nii hell, nii õrn, ühesõnaga kõige parem,siis järsku on ta muutunud tavaliseks meheks. 

Pealt näha on nagu sama mees,kes ennegi oli, kuid käitumine on kuidagi hoopis teine.

Ning mida aeg edasi seda enam muutub ju ka mehe välimus. Kui muidu oli ootamas kogu aeg lõhnastatud ja ilus, seksikas mees, kes alati nägi ideaalne ja korrektne välja, siis nüüd on järku diivani peal mees, kellel on kahe päevane habe ja kes kannab teist päeva samu riideid ja oi isegi soki sees on tal väike auk.

Vaatepilt võib olla isegi natuke masendav ja tekitab küsimuse, kuhu kadus see ideaal mees, kellesse ma armusin?

Lihtsam on ikka teistes vigu näha, kui endas ja eks seetõttu paistabki suhtes välja rohkem see, et mees ei pinguta ja on ennast käest lasknud, kuid tegelikult on ju nii, et ka naine laseb ennast mehega koos elades natuke käest ära.

Kui muidu oli vaja sädistada ja edvistada mehe ees igapäevaselt uuet riiete ja uue pesuga ja meigi, soengutega, siis ühel hetkel tunduvad kodused dressipüksid nii mõnusad ja mis siis et see pluus toob mõned voldid esile, aga see on nii mõnus seljas. Ning üks päev mustade juustega kodus olla ei ole ju samuti patt.

Ega ju (kuigi suhtes alguses poleks see isegi mitte kõne alla tulnud)?

Jah, eks ta ole, et mugavus on meis kõigis  peidus ja ühel hetkel lööb see välja.

Ja samas kodu on ju koht, kus tahakski ennast mugavalt tunda ja kanda neid riideid, mis just vastavalt tujule meeldivad.

Kuid ikkagi jääb vahel hinge kriipima see tunne, et miks see hall argipäev küll nii ruttu saabus ja miks ei ole enam seda jõudu ja tahtmist edvistada ja hoolitseda teineteise ees niimoodi nagu me seda alguses tegime.

Kevade saabudes siis lööb meis kõigis välja natuke seda edevuse hetke ja ikka on naised need, kes võõraste meeste pilkude jaoks panevad minid selga ja sulavad meeste komplimentide käes nagu mesi.

Ja mehed on need, kes vaatamata oma suhtestaatusele vaatavad nooliva pilguga neid silesääri ning ka enda välimuse suhtes hakkavad korrektuure tegema, et ka ise rohkem silma paista.

Ehk õnnestub siis ka neil, kes juba aastaid suhtes olnud leida diivanilt lösutavast mehest üles see, kes südame aastaid tagasi põksuma pani ning mees näeb kodus  taaskord silesäärset naist, kelle eest tahaks jubadealt hoolitseda ja komplimente teha.

Katike