Praegu on küll see hetk, kus ma võin uhkeldades öelda, et keku-keku minu puhkan.
Ma istun looduskaunis kohas, ümberringi on loodus, eemal sõidavad autod, päike paistab ja soojendab mu varbaid.
Lisaks linnulaulule kostab mu kõrvu mõnus süldimuusika. Inimesed, kes minu ümber jalutavad on kõik õnnelike nägudega ja sõbralikud.
Lisaks silmailule on mu kõht l head paremat täis ja toas on veel ootamas ka tükike kooki.
Mõnus!
Aga tegelikult ei ole ma praegu puhkusereisil, kuigi nii võis tunduda, vaid koolitusel. Jah koolitusel!
Mõnus on käia sellistel koolitustel, kus õhtul on sul vaba programm ja sa saad rõdu peal käo kukkumist kuulata.
Koolituse üheks sisuks ongi just enese tundma õppimine ja läbipõlemise vältimine.
Praegu ongi mul lisaks sellele teoreetilisele osale, mida päeval sain just praktika käsil.
Ma naudin ja puhkan!
Ja kui ma aus olen, siis mind ei huvita praegu mitte üks raas, et kuskil on mingid probleemid, mida peaks lahendama.
Ei, praegu on hetk ainult minule, kus ma imen endasse seda positiivsust ja elujõudu, et uuel nädalal taas minna inimeste sekka, kellele oma taaslaetud energiat jagada.
Katike
No comments:
Post a Comment