Heips!
Juba pikemat aega piidlen ma poeriiulil olevat vaarikamahla.
Pakend tundub nii isuäratav või noh januäratav, kuid siiski olen jäänud kindlaks rabarberi-punase sõstra mahlale kuni siis üleeilseni.
Pistsin oma poekorvi vaarikamahla.
Eile tegin selle paki ettevaatlikult lahti. Eeldasin, et mahlal on nagunii jube keemialõhn ja maiste, kuid oh üllatust.
Lõhn oli täpselt selline nagu oleks mul peotäis vaarikaid käes olnud ja maiste...
Mmmm!!
No see maiste oli nii ehtne ja tõeline!
Täpselt selline tunne oli nagu oleks vaarikaid söönud.
Mulle tuli isegi lapsepõlve mälestus silme ette, kui vanavanaema naabril oli vaarikavõsa, kus me siis vaarikaid noppimas käisime.
Isegi värske heinalõhn puges ninna seda mahla juues.
Selle mahla maitse on kohe nii ehe, et kui ma seda joon, siis on mul alati ka väike hirm. Nimelt kardan, et äkki seda mahla juues satub ka mõni vaarikaussike suhu.
Katike
No comments:
Post a Comment