Wednesday, 14 May 2014

Iseseisev asjajamine

Ahoi!

Mina ületasin ennast eile. Nimelt oli mul vaja minna Eesti Konsulaati  ning oh seda üllatust, ma ei eksinudki ära.

 Jube hea tunne oli, et ma ikka ise oskan ka juba kuhugi nii minna, et asjad saavad aetud. 

Lisaks sellele, et ma õigesse kohta õigeks ajaks jõudsin tegi meele rõõmsaks veel ka see, et lõpuks ometi sain ma ise omi asju ajada ja teha seda eesti keeles.

Kuid need asjad olid ka ainukesed positiivsed, sest muus ma küll pettusin.

Jõudsin enne kella 1 vajaliku maja juurde. Lisaks minule seisis maja juures veel 4-5 inimest ja rahvast aina kogunes. 

Natuke naljakas oli seal maja taga väravate juures seista. Õnneks oli aga ilm ilus ning see seimine oli pigem nauditav.

 Kuid nagu eestlastele ikka kohane, siis alguses seisid kõik oma ette ega suhelnud, kuid kui 10-15 minutit oli möödunud puude- põõsaste põrnitsemisest, hakkasid inimesed omavahel suhtlema ja kogemusi jagama, kuidas selles majas asjad käivad. 

Lõpuks kui meid majja lasti, sattusin ma pettumuste osaliseks.

Esiteks pettusin ma selles, et vajalik kontor asus neljandal korrusel, kuid ühetgi lifti majas polnud. Nii me siis kõik ronisime sinna viimasele korrusele. Aga kuidas saavad sinna ülesse ratastoolis inimesed?

Teine asi, mis mulle pettumust valmistas,oli see, et majas oli selline paha kopitanud ja seisnud õhk. Ma saan küll aru, et tegu on vanaaegse majaga, kuid ikka kuidagi väga ebameeldiv oli see.

Kolmandaks ja kõige suuremaks pettumuseks oli minu jaoks see, et inimesi teenindasid ainult kaks inimest ja ooteruum, kuhu me kõik sisse pidime mahtuma oli sama suur kui minu vannituba ehk siis pisike.Nii me siis olime seal üksteise kõrval külg- külje kõrval.

Ja kui nüüd rääkida andmekaitsest, siis see seal täiesti puudus.

Kaks teenindajat, kes meiega tegelesid rääkisid mikrofoni, ehk siis kõik inimesed kuulsid, mida ja kellele räägiti.

No ma ei tea...

Minu jaoks oli see igati pettumus, et selline asutus on kuidagi nii nigel, seda enam, et see peaks ju mingil määral ka esindushoone olema.

Kuigi alguses tuli endale aeg registreerida, siis tegelikkus oli selline, et inimesi teenindati elavas järjekorras. 

Kuid lõpp kokkuvõttes on tore see, et teenindajad olid toredad ning kolme nädala pärast saan ma jälle sinna majja marssida ja omale uue ID kaardi võtta.

Katike

No comments:

Post a Comment