Tsau!
Jalutasin üleeile õhtul väljas ja vastu tulid mulle kaks naisterahvast. Nendega kaasas oli hiigelsuur koer, kelle ristisin oma mõtetes kohe hobuseks.
Minu üllatuseks oli see, et suur koer-hobune ei olnud rihma otsas vaid jalutas rahulikult perenaise kannul, minust ja teistest möödujatest välja tegemata.
Käisin natuke aega tagasi poes.
Ülekäigu rajal olles märkasin taaskord seda koer-hobust. Seekord oli aga loomaga kaasas hoopis poiss, kes oli koerast ainult 30cm pikem.
Ka seekord ei olnud loom keti otsas. Enne kui poiss poodi läks, luges ta koerale sõnad peale ja näitas veel näpuga, kus ustav sõber seisma ja ootama peab. Taaskord ei teinud koer minust väljagi vaid vaatas igatseva pilguga poeaknast sisse, et kuna poiss tagasi tuleb.
Kui olin poes juba jupp aega riiulite vael seigelnud, kostis poe siseraadiost järgmine info.
"Proua Mari, palun tulge infoletti, teid ootab.... (Pikk vaikus) teie abikaasa!"
Sellist teadaannet pole ma varem veel kuulnud ning nii minul kui nendel, kes minu lähedauses sel hetkel olid tõusid suurnurgad ülespoole.
Kui lastel kaovad poes tihti vanemad ära või vanematel lapsed, siis miks miks mitte ei või abikaasal oma kaasa ära kaduda.
Või oli tegu kavale nipiga, et naine poest kiiremini välja saada?
Enne koju jõudmist kohtusin ühe pisikese koeraga. See jooksis klähvides minu poole, andes endast märku, et ta võib isegi mind püksisäärest tirida, kui minuni jõuab.
Koera omanikud, aga ainult naersid ega teinud väljagi oma lemmiku käitumisest.
Tihti kipubki ka inimeste seas nii olema, et need on pisikesed, on tihtipeale palju tigedamad ja okkalisemad kui suured tüübid!
Meie endi teha on, millise mulje tahame endast jätta. Kas rahuliku ja tasakaaluka mulje, nagu see suur koer, või iga asja peale koheselt reageerida nagu see väike nähvits.
Oskus abi küsida on loomulikult suur oskus. Ning pole oluline, kas põhjuseks on abikaasa kadumine poes või mõni muu põhjus. Oskus on julgeda seda õigel ajal teha!
Katike
No comments:
Post a Comment