Heips!
Minu tänane jutumull tuleb minu naabrimeestes.
Kui ma Rakveres elasin, siis minu korteri taga või üleval või all, elas naaber, kes armastas suitsu teha.
Seda, et ta suitsu armastas teha, sain ma selle läbi teada, et minu tuppa tuli siis köögis asuva kubu läbi alati natuke suitsulõhna. Kuid kuna seda oli hästi vähe, siis see oli isegi mingil määral mõnus.
Hiljem kui ma Paidesse kolisin, elas vastasmajas üks onu, keda ma alati köögi aknast jälgisin ja eks tema piilus mind samuti nagu mina tedagi.
Kuna ta oli selline tore vana mees, siis ühel hetkel tekkis mul kohe tunne, et tahaks talle lehvitada. Kuid kahjuks jõudsin ma enne sealt ära kolida, kui meil lehvitamiseks läks.
Mäletan, et ühel päeval olin ma natuke isegi mures, kuna naabri onu ei olnud akna peal. Hakkasin juba kartma, et äkki on temaga midagi juhtunud, kuid õnneks õhtupoole oli ta tagasi oma positsioonil.
Nüüd siin maal elades on minu naabriteks samuti eestlased.
Ühel pool seina elavad noored, kes armastavad väga tihti pidu panna ja köögis askeldades on nende tümps väga hästi kuulda. Kuid kui neil on peopäev, siis on lisaks muusikale ka jutukõmin garanteeritud.
Magamistoa seina taga elavad aga ehitajad. Samuti eestased.
Kuna ma kuulen üsna hästi ja seinad siin lasevad ka hästi läbi, siis kuulen ma nii mõndagi.
Näiteks ühel õhtul oli väga hästi kuulda seda, kuidas naabrimees seina taga norskas.
Lisaks sellele, et aegajalt pean ma niigi oma voodis hoope jagama, et saabuks vaikus, tekkis mul tunne, et nüüd tuleb hakata ka seina taguma, et naabrimees vaiksemalt magaks. Õnneks aga pole naabrimehe norskamine kordunud.
Eks see korteris elamine ongi selline, et kuigi oma korteris käib privaatelu, tuleb seda siiski natuke naabritega jagada või siis osa saada naabrite elust.
Lugesin kuskilt grupist juttu, kus naised rääkisid kuidas nende korteris seinad läbi lasevad.
Naine oli ühel õhtul vetsu soovinud minna, kuid kuna sõbrannal oli mees külas, siis naine vetsu ei läinud, kuna ta kuulis, et keegi on vetsus. Naine arvas, et tegu on selle mehega.
Nii ta siis seisis jupp aega jalad ristis, kuni ühel hetkel tuli see sama mees tema selja tagant magamistoast, mitte vetsust.
Nimelt olid hoopis naabrid need, kes vetsus käisid. Seinad aga lasid nii kõvasti heli läbi, et tekkis tunne, et keegi on nende vetsus.
Sama on ka meil.
Õhtul ja hommikul kui on vaikus, on kuulda, kui keegi kuskil vetsus vett peale tõmba. Oma vetsus olles on samuti vahel kuulda, kui naabrid vetsus käivad.
Nii, et ega ei saa siin vetsus ka ennast väga privaatselt tunda.
Kuid samas see on tore, kui hääled meie ümber on, kunagi pole siis igav ja üksinduse tunnet ei saa samuti tekkida!
Katike
No comments:
Post a Comment