Heips!
Kuna täna on natuke rahulikum ja paiksem päev, saan kirjutada ka ühe jutumulli.
Ja nüüd kirjutan ma sellest, et ma ei ole ikka kõige teravam pliiats.
Varem on olnud nii, et kui väljas on normaalne talv oma miiinuskraadidega, siis olen mina külma trotsides kandud teksapükse ja vahel isegi natuke külmast lõdisenud, sest mu puudus korralik talveriietus. Sellel aastal on mul olemas aga täielik talvevarustus, kuid mida ei ole on miinuskraadid.
Ja kuna ma neid miinuskraade ja külma talve nii väga ootan, suudan ma ikka ja jälle panna paksud riided selga siis kui tegelikult seda vaja polegi.
Esmaspäeval läksin ma hommikul vara linna.
Mõtlesin, et panen suusapüksid jalga, sest hommikul on ju jahe.
Bussijhuiks oli mees , kes tavaliselt juhib bussi nii, et seal sees on üsna külm, oli seekord aga üles leidnud nupu, mille abil saab bussi soojaks kütta. Ning nii ma siis oma suusapükstega seal higistasingi.
Kui me ootesaalis oma järjekorda ootasime, mõtlesin, et võtan oma suusapükste alt sukapüskid ära, et siis on natukenegi jahedam.
Mõte oli hea kuni olin sukapüskid jalast saanud ja avastasin, et mul ju ei ole sokke. Ega siis midagi. Tõmbasin oma pakusd riided selga tagasi ja püüdsin ennast võimalikult vähe liigutada.
Nagu ikka tuleb tarkus tagant järgi, nii tuli mullegi mõte, et suusapüksid võiks ju ikka jalast võtta ja olla lihtsalt sukkpükstega. Nii ma siis ka lõpuks tegin.
Õhtul aga kui pidin taaskord bussi peale jooksma, arvasin, et äkki on väljas jahe ning kuna mul oli nagunii juba mitu kotti käe otsas ei viitsinud ma suusapükste kotte kanda ja nii ma need jalga tõmbasingi, mis muidugi oli väga vale samm.
Jõudnud bussijaama, otsisin ma kiiresti üles vetsu, kus taaskord sain kiskuda oma püksid jalast.
Päeva kokkuvõtteks võikski siis öelda, et pole midagi teha, kui mõistust ei ole ja kui seda kohe üldse ei ole, siis tulebki 3-4 korda päeva jooksul pükse jalast ära võtta.
Nüüd aga lubab tõesti nädalalõpuks külmakraade ja ma loodan, et siis saan õigustatult oma pakse riideid kanda.
Katike
No comments:
Post a Comment