Ahoi!
Pesu pesemine peaks tänapäeval olema ju eriti lihtne tegevus.
Noh muidugi siinkohal peaks ära mainima, et minu jaoks see nüüd kõige lihtsam tegevus ka pole, sest tavaliselt ei saa ma eriti head klappi nende masinatega. Kuid muidu on see ikkagi üsna lihtne töö.
Meil siin korteris on üks vana pesusmasin. Siiamaani on ta meid kõiki üsna hästi teeninud.
Miinuseks on küll olnud see, et masin peseb mitu tundi ja viimasel ajal on juhtunud nii, et pesumasinast on saanud rohkem nagu üllatusmasin.
.jpg)
Mitte kunagi ei oska ette arvata, mis värvi need riided sealt välja tulevad. Vahel, kui masinal on hea tuju, tulevad riided sealt välja just sellisena, nagu nad sisse sai pandud, kuid on olnud ka olukordi, kui riided on peaaegu tundmatuseni värvi muutnud.
Eile aga oli meil taaskord pesupäev.
Võttes riski, panime asjad masinasse ja ootasime, mis sealt välja tuleb. Kuid välja ei tahtnud mitte midagi tulla.
Masin muudkui pesi ja pesi....ja siis pesi jälle ja jälle...
Olles vannitoas nägin, et oi kohe lõpetab masin oma pesu, aga oh ei, ta otsustas minna teisele ringile. Ja nii see pesu pesemine muudkui kestis.
Lõpuks kui see pesu oli seal masinas olnud juba üle 5 tunni, viskas minul üle. Kangutasin siis selle masina ukse lahti, et sealt läbimärg pesu välja võtta. Lisaks sellele, et masin meile eelnevalt pesu ei tahtnud anda ei andnud ta mulle tagasi ka samavärvi riideid...
Nii, et nüüd saan taaskord olla rõõmus selle üle, et minu roosa pesu asemel on mul nüüd ilus hallikas pesu.
Ja eilne ülipikk pesupesemine oli meile moraaliks, seda masinat enam ei tasu kasutada.
Nii, et nüüd kui meil tuleb tuju riideid pesta, otsime me üles maja alumisel korrusel oleva pesumaja, ehk siis elame nagu Ameerikas, kus minnakse suurte pesukottidega pesumajja.
Kui filmides näidatakse seda, et pesu pestes leiavad tihti peale mees ja naine ennast, siis mine tea, mis üllatus mindki seal pesujärjekorras oodata võib....
Katike
No comments:
Post a Comment