Lõpuks ometi oma pesa...

Ahoi!

Aga mina istun praegu põrandal ja kirjutan oma jutumulli. Ja põrandal ei istu ma sellepärast, et ma oleks pahandust teinud, vaid sellepärast, et mul ei ole tooli.

Ja tooli ei ole mul sellepärast, et korteris pole mööblit.

Ja mööblit ei ole sellepärast, et see on tühi korter.

Ja kui te nüüd küsite, et miks ma siis istun tühjas korteris, siis vastuseks on see, et see on nüüd minu uus pesa.

Lõpuks ometi saan ma  öelda, et mul on siin teiselpool lompi inimväärne ja igati mõnus korter.

Kõik sai muidugi alguse sellest, et enne kui ma siia põrandale istuma sain, tuli käia taaskord üks kadalipp läbi.

Minu korteri saamise lugu oli selline.

Kui ma lõpuks sain endale need iskukoodid ja sissekirjutused, oli mul õigus ka korterit küsida.

Selleks aga tuli täita kinnisvara lehekülgedel olevad soome keelsed ankeedid, et millist korterit ma soovin ja mis sissetulekud mul on ning kellega ma seal veel koos elama hakkan ja  sada muud küsimust.

Lõpuks kui ma need avaldused erinevatesse kohtadesse ära saatsin, ei jäänud muud üle kui oodata. 

Ega ma siin Soomes muud polegi teinud, kui ainult ootanud nende  ametnike taga.

Kui aga kuu aja jooksul ei olnud mitte ühtegi vastust tulnud, läksime ise koha peale.

 Käisime kolmes kohas ja nii mõneski neist anti meile veel suur nimekiri erinevate portaalidega, et kuhu võiks veel oma avaldus saata.

Kuid seda ma küll enam ei viitsinud teha.

Ühel päeval, kui hommikul olime just ühest kinnisvara asutusest tulnud, tuli sms, et minu meilile on tulnud korteripakkumine.

Läksin kohe meili lugema, kuid mida ei olnud, ei olnud seda pakkumist.

Olin juba paanikas, kuid siis selgus, et ma olin neile andnud vale aadressi.

Küll hästi, et nad smsi saatsid muidu ma ootaks siiani neid pakkumisi ja nemad muudkui saadaks, kuid kasu poleks midagi.

Kahjuks aga oli see pakutav korter kuskil pärapõrgus ja see kohe mitte ei sobinud.

Saatsin vastuse, et see mulle kahjuks ei sobi. Eelnevalt aga olin otsinud mõned korterid, mis mulle meeldisid ja lisasin nende lingid kirjale juurde, et kas nendest ei ole midagi vaba.

Hommikul sain kohe vastuse, et hetkel ei ole sealt midagi vaba.

Kuid paari tunni möödudes tuli uus sms, et soovitud korterite nimekirjast on üks vaba.

Ja nüüd ma siis olen siin!

Nelja seina vahel, kus eriti midagi ei ole, sest siin saab üldjuhul korteriga kaasa ainult köögimööbli ja tühjad seinad.

Õnneks aga on mulle siia tekkinud juba üks tool ja nurgadiivan, nii, et asjad ei olegi enam nii hullud.

Ja lõpuks ometi on mul mitu tuba, kus ma saan kasvõi igavusest edasi-tagasi kõndida!

Katike