Heips!
Oeh, olen juba terve nädala siinpool lahte olnud ja oi, kui kiired päevad on seekord siin olnud.
Eile käisin siis esimest korda iseseisvalt ametiasutuses ja rääkisin soomlasega.
Ja kui nüüd aus olla , siis ega see nii jube ei olnudki ja ühtegi tükki minu küljest ära ka ei hammustatud.
Kuid esimeseks lauseks, mis ma teenindajale ütlesin, oli, et ega ma soome keelt eriti ei oska, kuid saan sellest aru. Seejärel vaatas teenindaja mind sooja ja julgustava naeratusega.
Kahjuks aga ei olnud tema naeratusest rohkem kasu, sest peale mõningast arvutihiirega toksimist ütles ta mulle, et ma siiski ei saa seda vajalikku dokumenti, mida mul hädasti juba vaja on.
Tegu on siis haigekassa kaartiga, mida ma siin taga ajan.
Kuid nagu ma siiani olen aru saanud, siis selle saamine siin Soomes on täielik ulme ning need, kes selle saanud on, on küll õnnelikud inimesed ja saanud millegi suurega hakkama.
Näiteks rääkis mu tuttav, et kui ta oli Eestis alla kahe aasta ära olnud ja siis tagasi tuli ning hakkas selle asutuse kaudu endale lapserahasi nõudma, milleks tal ka igati õigus oli, läks tal poolteist aastat aega enne kui sai seal paberid korda.
Mõned inimesed aga on siin üle aasta tööl käinud ja ajanud selle asutusega asju, et see kaart saada, kuid ikka ei anta seda.
Samuti tean ühte inimest, kes töötab juba pool aastat siin arstina ja ka tema pole saanud endale haigekassa kaarti.
Täiesti müstika!
Mina ei saa aru, mille järgi seda siin antakse. Kui näo järgi seda antakse, siis no enda arust ma nüüd nii kole ka pole, et ma seda kaarti ei võiks saada.
Igal juhul läksin ma eile koju oma murega ja hiljem läksime juba mitmekesi uuesti samaase asutusse kuid teise kontorisse.
Õnneks oli seal väga asjalik naine, kes helistas kohe peakontorisse ja küsis, et miks mul seda kaarti veel ei ole, et kõik kriteeriumid on ju täidetud...
Peale 10 minutist telefoni vestlust tuli siis vastus, et vist ikka antakse mulle see kaart, kuid täpselt veel ei teata ka seda ja ma pean nüüd jälle ootama, millal vastus koju tuleb.
Ja kui nüüd juhtub, et ma selle kaarti ka saan, siis selle kohta tuleb enne teade, et saan ja siis tuleb taaskord joosta sinna asutusse ja alles sealt saan ma oma kaarti kätte.
Ja kui ma selle kaarti ka ükskord kätte saan, siis raamin ma selle vist ära , et see oleks mul ilusti seina peal ja ma näeks, millega ma hakkama olen saanud!
Õnneks on mul peas veel mõned juukseid, mis ei ole halliks läinud selle asjaajamise käigus nii, et lootust veel on.
Katike
No comments:
Post a Comment