Heips!
Päris ammu pole ma midagi kirjutanud. Mitte, et ma nüüd ennast ja oma laiskust selles süüdistada, tegelikult on selles kõiges süüdi vihmased ilmad, mis tekitavad sellise tunde, et teki all olemine on maailma parim tegevus ja sealt välja ei taha tullagi.
Mulle hakkab juba vaikselt tunduma, et ma ei ela mitte Soomes vaid Londonis, sest peaaegu kaks nädalat on iga päev vihma sadanud.
Eile oli väljas tunda miinuskraade ja maapind oli libe.
Ning nagu ikka kukuvad inimesed maha, kui maa libedaks muutub.
Seekordseks kukkujaks olin mina. Tulin suures jutuhoos trepist alla ja ühel hetkel olin põlvili trepi peal.
Eilsest õhtust saadik olen ma nüüd lombakas, sest jalg on lihtsalt nii vaus ja natuke ka sinine.
Ning, nagu sellest vee vähe oleks, käisin täna hommikul verd andmas ning nüüd on mul ka käe peal sinikas.
Mõned sinikad veel ja minu vasakut poolt võib nimetad minu sinisemaks pooleks.
Ega ma vist täna midagi asjalikumat oma jutumulli ei pigistagi, homme aga võtan küll ette kohe suurema kirjutamise.
Katike
No comments:
Post a Comment