Heips!
Kui jõulude peale mõelda (uskumatu, et ma juba räägin jõuludest. Minu jaoks on see tavalislt aasta kõige masendust tekitavam aeg) siis kohe meenuvad imehead lõhnad. Mandariinide lõhn, kuuse lõhn, kapsa, liha lõhn ja piparkookide lõhn.
Kuid jõulud pole ainukesed, mis oma lõhnaga mulle aegajalt hinge poevad.
Tegelikult on minu jaoks lõhnad väga olulised ja iga aastaga muutuvad need mulle aina olulisemaks.
Näiteks kui ma mõtlen oma maakodu peale, poeb mulle kohe kodu lõhn ninna.
Või kui ma telefonis vanaemaga räägin ja ta vahel porgandipirukat teeb, siis ma juba tunnen oma ninaga kui hea lõhn see on süljenäärmedki hakkavad selle peale tööle.
Minu eelmise kodu lõhn, poeb mulle ka aegajalt ninna.
Selle lõhna saatel meenub mulle see, kuidas ma vabadel päevadel köögilaua taga istusin ja vaatasin kuidas inimesed akna alt mööda kõnnivad.
Neid lõhnu ja hetki meenutades on vahel väga valus, et see kõik ilus on nüüd minevik. Kuid samas teevad need lõhnad vahel mind just väga õnnelikuks, et ma olen elanud sellist elu ja tänu nendele lõhnadele on need hetked alati minuga.
Kui ma kõrgkoolis käisin ja minu tutvusringkond koosnes inimestest, kes ei suitsetanud, siis tundsin ma suitsu haisust isegi natuke puudust.
Tegelikult ei meeldi mulle suitsu hais, lõhn.
Kuid samas kui suits põlema pannakse ja sealt kohe see lõhn välja tuleb, siis see mulle isegi natuke meeldib.
Vähemalt tollel ajal tundsin ma sellest väga puudust. Ja ühel hommikul kui ma kooli kõndisin, jalutasid minu ees noored poisid, kes panid suitsu põlema.
Ja tuleb tunnistada, et mina kiirendasin natuke sammu ja nuustasin seda lõhna.
Uskumatu!
Õnneks on sellised ajad nüüd möödas.
Ka inimeste lõhn on minu jaoks oluline.
Mitte need lõhnad, mida pudelist endale peale võib piserdada vaid just inimese enda lõhn.
Oma praeguse teise poolegi valisin ma välja just tänu tema lõhnale.
See oli minu jaoks nii hea ja ma tundsin, et vot sellise lõhnaga peabki minu mees olema!
Hommikuti, kui ma üksi voodisse vedelema jään, armastan ma ennast sättida selle pada peale, kus on tema maganud ja tunda tema lõhna. Nii hea!
Õnneks pole ma aga muutunud veel selliseks friigiks, kes käiks igal pool ja aina nuusutaks asju ja inimesi.
Kuid jah tõsi on see, et mõni lõhn on minu jaoks ikka nii oluline ja hea, et suudab elustada kõik tunded ja mälestused.
Katike
No comments:
Post a Comment