Heips!
Kui ma siin muidu satun oma jutumullidesse kirjutama, et olen vanaks jäänud, siis sellest jutumullist tuleb küll välja see, et olen nagu teismeline.
Nimelt, kui ma teismeline olin, siis minul ei olnud ühetegi lemmik meeslauljat ega iidolit, keda ma suu lahti vaataks.
Kuid mida aasta edasi, seda enam on hakanud mulle noored eesti lauljad meeldima.
Ja noh ma ei saa üle ega ümber enam sellest, kui ilus on minu jaoks Tanel Padar.
Mitte, et ta minu jaoks välimuse järgi nii klassikaliselt ilus mees oleks, kuid kogu see tema olek ja välimus, suhtumine, stiil kogu see kompott on mulle nii meeletult meeldima hakanud, et ma vaatan teda suu lahti ja sülg jookseb.
Ma kohe naudin tema vaatamist.
Kuigi mõned aastad tagasi ei meeldinud ta mulle mitte üldse. Aga see meeldimine on vist tulnud ka sellest, et nüüd on ta kuidagi mehelikumaks muutunud ja selja sirgu löönud ega tee enam selliseid poisikese tempe nagu varem.
Mul on tutvusringkonnas ka üks temasarnane mees, keda ma ka vaatan suu lahti mõeldes, et kuidas saab küll nii äge üks inimene olla.
Minu igaõhtuseks tegevuseks on muutunud nüüd seebika vaatamine.
Ja põhjus, miks ma seda eriti huviga vaatan, on see, et seal mängib üks mees, keda ma ka suu lahti vaatan.
Ja lisaks sellele, et mul on suu lahti teda vaadates, on mul tunne, et sealt voolab kohe sülge välja, kui teda näen. Ta on kohe nii ilus türgi mees, et ilusam vist enam keegi olla ei saagi!
Kui mul see seebika mees kodus oleks, siis ma vist paneks ta keset tuba seisma ja lihtsalt vaataks.
Ega ma muud ei tahakski, vaid vaataks teda ja juhul kui isu täis saab, siis saadaks ära.
Mõni inimene kohe on nii ilus, et ma ei saa teda vaatamata jätta.
Ja nii ma siis vaatangi ja vesistan...
Katike
No comments:
Post a Comment