Heips!
No lõpuks ometi olen ma nüüd tagasi ja homsest hakkab juba tavarutiin tagasi tulema.
Kuigagi jube kiirelt on see augusti kuu läbi saanud ja eks siin vist on suur roll olnud ka sellel, et enamus ajast on külalised meil uksest sisse ja välja liikunud.
Kokkuvõtvalt võib selle kuu kohta öelda seda,et see on möödunud päris edukalt.
Elasin ilusti üle ämm, äia külas käigu.
Nädalaega sain proovida elu teismelisega (õnneks oli tegu veel eelteismelisega, nii, et uksed meil ei paukunud ja kõik nõud jäid ka terveks ning roppude sõnade laviin jäi ka ära...veel).
Siia kuusse mahtus ka minu peaaegu kahenädalane puhkus kodumaal, mis muidugi sisaldas ühest Eestimaa otsast teise sõitmist ning palju kallistusi kallitelt inimestelt ning muljete vahetamist.
Täna aga saatsin laeva peale oma emme ära, kelle külas käiku olin ma kaua oodanud.
Temaga siin koos olemine mõjus mulle kuidagi väga hästi. Kui ma siin vahepeal tundsin, et pilk hakkab kõndides maha minema ja õlad on kuidagi rasked, siis nüüd tunnen ma, et selg on sirgem kui kunagi varem.
Ning hoolimata sellest, et kõik need päevad, mis ta siin oli, olid meil megakiired ja asjalikud, tunnen ma ennast väga värske ja puhanuna.
Nii, et minu kohta võib küll öelda, et minusugust naist on lihtne üleval pidada, ei ole mulle vaja mingit soojamaa reisi või teab mida kallist.
Mulle piisab sellest, et käia tiir kodumaal ja olla natuke koos emmega (uskumatu, et ma nii memmekaks olen muutunud) ja jälle on jõudu ja jaksu kui palju.
Katike
No comments:
Post a Comment