Heips!
Ma mäletan, et kui väiksem olin, siis vanaema rääkis tihti, et näe see ja see on nüüd jälle moes, et tema noorusajal olid need juba moes.
Nii juhtuski, et leidsin pööningult üks kord jube moodsad kingad, mis olid minu vanaema noorusajast ringiga uuesti moodi tulnud.
Nüüd tänaval nähes nabapluuse võin ise ka juba rääkida, et kui mina noor olin, siis olid need moes.
Mäletan hästi, et mina tahtsin ka endale nii väga naba pluusi, sest kõigil teistel ju oli.
Ning kui ma selle lõpuks endale sain, siis olin nii uhke. Naba muutkui välkus.
Mul oli üks lilla natukenagu ussimustriga nabapluus, oi kui ilus see oli. Kandsin seda ikka aastaid!
Nüüdseks on see juba minema visatud, kuigi tegelikult oleks võinud ju seda alles hoida, sest nüüd oleks olnud hea seda heietamise hetkeks kapist välja võtta ja meenutan neid aegu, kui sai seda pluusi kanda ilma süümepiinateta, et äkki on natuke imelik ja kuskilt mõni kilo natuke nagu rohkem.
Kui nüüd vaadata seda,et mood on ringi peale teinud, siis tuleb vist tunnistada, et ei ole mina ka enam kõige noorem.
Uskumatu tegelikult, et need aastad, mis mul selja taga on (tegelikult polegi neid ju nii palju), on nii kiiresti läinud.
Ma loodan,et nüüd hakkab aeg ikka aeglasemalt liikuma, sest vastasel juhul olen ma varsti juba 45 aastane enne, kui seda märgatagi jõuan ja äkki ma ei jõuagi kõiki neid noorusaja rumalusi ennem ära teha.
No comments:
Post a Comment